Linnuvaatleja Vello Tarning loendas sel aastal rekordarvu hanelisi, kes nüüd juba saarelt minema asutavad, et teha ruumi saabuvatele valgepõsk-lagledele.
Kevadine linnuloendus käib täie hooga ja rändlindude kohta andmeid koguvale Eesti ornitoloogiaseltsile saadab enda vaatlusandmed ka Hiiumaa linnuvaatleja Vello Tarning.
Tänavu on Tarning loendanud kokku ligikaudu 5000 hanelist – seda on ligikaudu poole rohkem kui möödunud aastal ja arv näitab suurt juurdekasvu.
Kevadine rändlindude loendus on toimunud aastaid, aga kui varem tehti seda Tarningu ütlust mööda viie-kuuekesi rühmades, siis tänavu tegutseb iga loendaja omaette. Varem oli tavaline, et üks paariline luges linde, teine märkis tulemused üles. Nüüd teeb ta seda üksi, kasutades loendamiseks spetsiaalset “toru”, mis tänu tugevale suurendusele linnud n-ö lähemale toob.
Tarning rääkis, et palja silmaga oleks raske märgata kaelarõngaga märgistatud linde, kuigi rõngad on valged. “Selleks, et neid näha, pead suure parve nii-öelda läbi kammima ja on suur juhus, kui mõne rõngastatud linnu leiad.”
Tunnustavalt lausus ta meie teise linnuvaatleja, Leho Aaslaiu kohta: “Aga Aaslaid nägi kahte kaelarõngaga lindu suure parve seas.”
Seda, et mitmetuhandelises parves on paar rõngastatud lindu, pidas Tarning heaks näitajaks, kuna see kinnitab, et nad on siit läbi rännates nii-öelda õiges kohas.
Haneliste loendamisel arvestab Tarning lindude kombega koguneda õhtupoole põldudele sööma, sest siis on võimalus kokku saada suurte parvedega. Näiteks Putkaste põldudele kogunes aprilli lõpus õhtu eel rekordiliselt palju hanesid ja valgepõsklaglesid ning Tarning loendas seal ühe tunniga rekordarvu – 4000 hanelist põllul toitumas. Kuna osa põldu oli üles küntud, kogunesid linnud külatee ääres olevale rohumaale, kus neid oli hea autoaknast loendada. Tarning liidab juurde veel Loja põldudelt ja Sarve karjamaadelt loendatud linnud ning tulebki kokku üle 5000 hanelise. “See näitab, kui võimas rändetee üle Hiiumaa käib,” ütles Tarning.
Mis puudutab kahjusid, mille pärast põllumehed on lindude peale kurjad, siis Tarning ütles, et tema pole seda asja uurinud. Kuid enda sõnul pole ta hanesid orasepõllul näinud, vaid ikka rohkem heinamaadel. “See kahju ei tohiks väga suur olla,” arvas ta ja lisas, et kõik tahavad ju süüa saada.
“Õnneks nad lendavad siit varsti ära,” nägi ta looduse poolt seatud lahendust, kuid ütles ka, et osa hallhanesid jääb Käina lahe ümbrusesse pesitsema ja nendegi arv vaikselt kasvab.
Tarning soovitas jälgida, kuidas haned hakkavad 20. mai paiku ära minema, valgepõsk-laglesid tuleb aga juurde. “Eile, kuuendal mail tuli paar tuhat lindu kindlasti,” pakkus Tarning.
Ta ise juhtus sel ajal olema Palukülas, mis asub just laglede rändeteel, ja nägi linde tulemas Vormsi tagant, mööda mereäärt. “Sealt lendavad nad üle mere ning siis panevad Käina peale. Edasi lendavad lagled läbi Saaremaa Matsallu, kus on neid koos kümned tuhanded ja sealt jätkub teekond Soome poole. See on neil kindel marsruut, mis kordub ja paistab, et nad päris otse sealt lõuna poolt ei tule,” püüdis ta lindude logistikat selgitada.
