Peale kuut aastat tööd ja nelja ehitusetappi on Haldi sadamat põhjalikult uuendatud, samanimelise ühingu liikmed tahavad korda teha ka sadamakuuri.
Avatud kalasadamate päeval käis Haldi sadamas ligi 250 külastajat ja see oli tavaliselt vaikse paiga jaoks harukordne.
Kuue aasta jooksul, mil MTÜ Haldi sadam on Haldi säärel paiknevat kalasadamat rekonstrueerinud, on see vaid ühel korral olnud tavalisest rahvarohkem. See oli viis aastat tagasi, kui toimus sadama avamispidu, meenutas ühingu juhatuse liige Aivo Härm 2017. aasta suve. Tookord olid valmis saanud esimese etapi tööd summas 144 000 eurot, rajatud uus sadamabassein ja korrastatud olemasolevat kaid.
Nüüdseks on Haldi sadamasse nelja ehitusetapi jooksul investeeritud 330 000 eurot, millest EL kalandus- ja merendusfondi toetus 264 000 eurot. Üksteise järel ehitati valmis slipp ja kaldakindlustused, algul pikem läänemuul, seejärel idamuul.
Viieliikmelise ühingu kolme liikmega – Aivo Härmi, Mihkel Härmi ja Agur Nursiga avatud kalasadamate päeval kohtudes olid nad PRIA vastuse ootel – kas õnnestub järgmise etapi toetusega sadama korrastamist jätkata.
Mihkel Härm viipas sadamakuurile: “Seal see järgmine etapp on, viimane aeg oleks katus korda teha.” Plaanis on ette võtta kogu maja katus, kõik uksed-aknad ja merepoolsed seinad. Nende tööde maht on ligi 200 000 eurot, millest 80 protsenti toetus ja 20 protsenti ühingu omapanus. Kui kõik õnnestub, ületab Haldi sadamasse tehtud kapitalimahutus poole miljoni euro piiri, kusjuures toetussumma tõuseb 424 000 euroni, ühingu panus 106 000 euroni.
Ohutus ja mugavus
Kümne paadikohaga Haldi sadamas vabu kohti ei ole, kõik on hõivatud kalameeste poolt, enamik on hobikalamehed,
paar kutselist kalurit ka. Need, kel paadikohta sadamas pole, saavad tuua paadi kohale treileril ja kasutada vettelaskmiseks slippi.
Mihkel Härm ütles, et nende soov oli muuta merelkäimine Haldi sadamast kohalikele kalameestele ohutuks ja mugavaks, et mereleminejaid ikka jätkuks.
1950ndatel ehitatud sadam on Aivo Härmi sõnul näinud paremaid ja halvemaid aegu, oli pikalt Hiiu Kaluri oma ja siis kuulus osaühingule Haldi ent kogu aeg lagunes. Paati ronimine muutus raskeks ja kanal kohati läbitamatuks. Agur Nurs meenutas, et tehti ka katse ehitada sadamakoht Külakülasse, aga asukoht ei sobinud. Mõttest loobuti peagi ja kasutati edasi Haldi sadamat.
