Kohale jõudnud krõbe külm ja miinuskraadid annavad rohelise tule arvukatele talverõõmudele, sh paljude uisutamisele. Jääle minnes aga kiputakse unustama, et külmakraadidele ja jääkatte paksusele vaatamata on veekogule minek alati ohtlik. Jääle minek tuleb kõne alla alles pärast paarinädalast külma kui jää paksus on vähemalt 10 cm. Päästeamet soovitab ka siis olla ettevaatlik. Jää tugevusest olenemata on eluliselt tähtis pöörata tähelepanu ka muudele näitajatele peale sentimeetrite. Kindlasti tuleb jälgida, et jää oleks pragude ja lõhedeta ning sile. Lisaks tasub meeles pidada, et jää kandevõime on veekogu piires erinev, olles eriti ohtlik vooluveekogudes, sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades.
Juba on aset leidnud mitu veeõnnetust, mida olnuks esmaseid ohutusnõudeid järgides võimalik vältida.
Nii oli 1. jaanuaril Võrtsjärvel juhus, kus umbes 200 m kaugusel kaldast vajusid kaks inimest läbi jää. Appikarjeid kuulnud uisutajad aitasid kannatanud veest välja.
5. jaanuaril läks Pärnus mees jalgrattaga merele ja vajus seal läbi jää. Temal vedas, sest läheduses olnud kalamehed reageerisid kiirelt ja tõmbasid mehe välja. Päästjate kohale jõudes jäi päästa vaid jalgratas.
10. jaanuaril nii hästi enam ei läinud. Hommikul poole üheksa ajal sai häirekeskus teate, et Kasari jõel on kaduma jäänud 66aastane mees, kes oli öösel sõpradega jõejääle kalastama läinud. Mees eraldus seltskonnast mööda jõekallast öösel kella kolme paiku. Peale seda kaaslastel temaga enam ühendust saada ei õnnestunud. Kalastajad otsisid kadunud kaaslast hommikuni, kuid otsingud tulemusi ei andnud. Hommikul informeeriti kadunud inimesest politseid. Haapsalu politseijaoskonna politseinikud leidsid kadunud mehe isiklikud asjad jäält kella 11 paiku. Veidi hiljem tuvastati koht, kus mees läbi jää oli vajunud. Surnukeha jääst vabastamiseks kaasati Lihula päästekomando. Sündmuskohal käinud ametnike sõnul oli õnnetuspaigas jää paksus kohati vaid 3 cm.
Päästeameti Lääne päästekeskuse ennetaja Merilin Mihkeles kinnitab, et igaühe võimuses on taolisi veeõnnetusi ära hoida. Jääle minnes tuleb tingimata veenduda selle kandevõimes ja ohutuses, arvestades võimalusega, et jää paksus on piirkonniti erinev. Samamoodi on igaühe kätes selgitada jääle mineku ohtlikkust ka lastele, kes ei taju sarnaselt lemmikloomadega sellega kaasnevaid riske.
Lääne päästekeskuse päästjad on koostöös kohalike omavalitsustega juba rajanud nii mõnedki uisuväljad suurte ja väikeste rõõmuks. “Soovitame kõikidel vanematel ja õpetajatel oma lapsed ning õpilased suunata ohututele liuväljadele maismaal, mitte veekogudel. Uisuväljaku loomise soovist andke julgelt teada kohalikule päästekomandole, kes tuleb rõõmuga appi liuvälju rajama,” ütles Mihkeles.
