Küdoonia ehk Cydonia oblonga on meil ikka veel üsna tundmatu viljapuu. Hoolimata oma lõunamaisest päritolust, arvatavalt kusagilt Ees-Aasiast, on seda liiki ka Eestis kasvatatud. Kuis lood aga viljumisega? Küllap vahel kuskil kindlasti. Pealegi võiks soojenev kliima tedagi meil soodustada.
Vahemärkusena niipalju, et siinkohal pole juttu ebaküdooniast – too on madal põõsake ja meil üsnagi tuntud tegelane. Päris küdoonia võib kasvada aga vaat et ligi kümnemeetriseks puuks.
Aastal 2010 leidsin vihjete põhjal üles Kärdla Röösna metsas kasvava küdoonia. Kuidas too sinna sattus, mine võta kinni. Vahest mingite jäätmetega. Igatahes oli ta toona seal loometsa välul umbkaudu 2,5 meetri kõrgune kaheharuline põõsaspuuke. On endiselt samas elus tänini, kõrgust küll vähe juurde tulnud, vast nüüd kolmemeetrine ja pigem laiutava kasvuvormiga. Kahjuks hakkab kõrvale sirgunud vaher teda järjest enam varjutama.
Kuulduste järgi olla Röösna metsa küdoonia ka õitsenud, ent kas ka viljunud, seda ma ei tea. Olen teda seal kaemas käinud väga harva.
Toona sai selle puu alt üles urgitsetud kaks võsu. Tõttöelda tundub kummaline, et küdoonia annab juurevõsu, aga nõnda asi tõesti paistab. Puuviljanduses paljundatakse küdooniat lookvõrsikutega, kääbuspirnipuudele aluseks. Igatahes võsu ma sain. Teine läks Kärdlasse Posti tänava äärde. Too vohas seal hirmsa hooga, ent külmus alatasa tagasi, kuniks hukkus. Küllap liigniiske pinnase tõttu.
Nõmbal maha susatud vits edenes aeglaselt, tasa ja targu, ent tagasi külmumisi eriti ei olnud. Nüüd on ta mul julgelt üle pea sirgunud. Mitmel varasuvel on ka üsna rikkalikult õitsenud. Väliselt üsna õunapuuõite moodi, ent lõhnavad veidralt, et mitte öelda vastikult.
Kahjuks mitte ei tahtnud neist õitest vilju tulla. Lohutasin end, et tegelikult on küdoonia ju ka lihtsalt ilus puu. Tema ümarad lehed võivad päris lahmakad olla, lausa mu käelaba mõõtu. Ja sügisel värvuvad need toredasti, noh, ütleme, võikollaseks.
Oktoobrikuu kümnendal päeval avanes hõrenenud võras aga ühtäkki nagu ilmutisena KÜDOONIAVILI! Üksainus, üsna ladvas poolviltu püstisena õieli. Kujult loperguse pirni moodi, pealispinnalt sametjas.
Küdooniavilju on kahte tüüpi, õuna- ja pirnikujulisi. Seega see puu esindab siis pyrifera vormi.
Üldiselt tundub, et küdoonia tahaks paremaks viljumiseks saada risttolmlemist. Nõnda võib arvata, et ega mu üksik puu edaspidi just viljade all lookas olema ei hakka. Aga loodetavasti ei jää seekordne esmaviljumine viimaseks.
Mida aga samuse ainsa küdooni ehk aivaga peale hakata? Niisama puult võttes see süüa ei kõlbavat. Küll võib küdooniatest hoidiseid valmistada. Tuntuim on küdooniamarmelaad.
Nojah, hakka nüüd ühestainumast viljapunnist marmelaadi vaaritama! Ju ootan, kuniks maha kukub. Ehk on sees mõni küpse seeme, mille maha võiks külvata.
