Eelmisel nädalal, 26. ja 27. juunil vaidlustasid Emmaste ja Pühalepa vallavolikogud Vabariigi Valitsuse otsuse valdade sundliitmise osas Hiiumaa vallaks.
Emmaste vallavolikogus hääletas seitsmest kohal olnud volikogu liikmest sundliitmise vaidlustamise poolt kuus volinikku.
Emmaste vallavolikogu otsustas esitada Tallinna halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse määruse “Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 “Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine” tühistamiseks tervikuna.
“Lähtusime eelkõige rahva tahtest ehk aprillis läbi viidud rahvaküsitluse tulemustest,” selgitas volikogu esimees Ülo Kikas.
Mis saab, kui riigikohus leiab, et valitsusel oli õigus omavalitsusi sundliita?
“Volikogu kujundab seisukoha peale riigikohtu otsust,” ei olnud Kikasel veel plaani juhuks, kui kohtust abi ei saa.
Emmaste vald volitas end esindama advokaadibüroo TGS Baltic, endise nimega Varuli advokaadibüroo, Pühalepa valda esindab advokaadibüroo Lextal.
Paluvad õiguskaitset
Emmaste volikogu soov oli, et kohus rakendaks ka esialgset õiguskaitset, mis peataks sundliitmise kohtuprotsessi ajaks. Vastasel korral läheb valitsus haldusreformiga edasi ja vaatamata kohtuvaidlusele moodustatakse Hiiumaal üks omavalitsus. Millal kohus õiguskaitse kohta otsuse teha võiks, ei osanud Kikas öelda.
Lisaks esitati riigikohtule taotlus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus valitsuse määruse vastuolu tõttu põhiseaduse paragrahvidega 154 ja 158.
Volikogu istungil ütles aseesimees Hergo Tasuja, et tema hinnangul põhiseaduse § 158ga vastuolu puudub, kuna selle kohaselt ei tohi kohaliku omavalitsuse üksuste piire muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata. Vald oma arvamuse edastada sai, kuid põhiseadus ei kohusta seda arvestama.
Valitsus ei aktsepteerinud
Vabariigi Valitsus otsustas 15. juuni istungil jätkata Emmaste, Hiiu, Käina ja Pühalepa valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlusega ehk sundliitmisega, kuna omavalitsused ei ole esitanud menetluse lõpetamiseks piisavalt kaalukaid põhjendusi ühinemisega kaasneva negatiivse mõju kohta.
Valitsuse otsuses seisab, et Emmaste ja Pühalepa arvamustes on kirjeldatud üldist olukorda näitamaks, et omavalitsuste võimekus on hetkel piisavalt hea. Samas haldusreformi eesmärk on tõsta omavalitsuste võimekust ning tagada arenguvõimalused pikemas tulevikuvaates.
Ka ei ole vallad valitsuse hinnangul oma tagasisides välja toonud võimalikku ühinemisega kaasnevat negatiivset mõju. Samas valdade ühendamise ettepaneku eel tellis rahandusministeerium mõjuanalüüsi, mis tõi välja selged positiivsed mõjud ühendamise järgselt. Nelja omavalitsuse ühendamisel moodustuvas Hiiumaa vallas tervikuna teenuste kvaliteet tõuseb ja halduskulud osakaaluna kogukuludest vähenevad, seisab seletuskirjas.
Valimised tulevad, aga kus?
Nii Pühalepa kui Emmaste vallavolikogu määrasid ka uue volikogu koosseisu liikmete arvu ning valimisringkonnad.
Kuigi Emmaste ja Pühalepa volinikud otsustasid, et 15. oktoobril valitakse nende valla territooriumil vastavalt Emmaste ning Pühalepa vallavolikogu liikmeid, sõltub see siiski maavanemast ja kohtu otsusest.
Maavanem peab valimistoimingud ära tegema hiljemalt 19. juulil. “Oma otsustes juhindun Vabariigi Valitsuse määrusest ning Hiiu ja Käina valla ühinemislepingust,” selgitas maavanem Riho Rahuoja, et tema teeb ettepaneku kuulutada välja Hiiumaa vallavolikogu valimised.
Emmaste vald on otsustanud, et sel juhul esitab vald Tallinna halduskohtule kaebuse maavanema otsuse tühistamiseks.
Rahvas ühinemise vastu
Aprillis läbi viidud rahvaküsitlusel osales 386 Emmaste elanikku, neist Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla ühinemist üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks ei toetanud 280 vastanut ehk 72,5 protsenti valla elanikest.
Veel suurem oli vastuseis Pühalepas vallas, kus küsitlusele vastas 387 vallaelanikku ning 306 vastajat ehk 79,1 protsenti elanikest omavalitsuste ühinemist ei toetanud.
Käina vallas jagunesid hääled sisuliselt pooleks ning Hiiu vallas, kus ühinemise pooldajaid oli rohkem, oli osalusaktiivsus väga madal.
