Sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks hakkas veterinaar- ja toiduamet (VTA) jaanuarist maksma kompensatsiooni metsseaemiste küttimise eest. Mujal Eestis emiste küttimine kahekordistus, Hiiumaal pole kompensatsiooni makstud veel ühegi eest.
Veebruari alguseks sai Hiiumaa jahimeestel täis tänavune metssigade kohustuslik küttimiskvoot, 1200, mis 123 isendiga isegi ületati ehk täideti 110protsendiliselt.
Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu ütles, et ka veebruaris jätkati küttimist aktiivselt. Sarapuu sõnul on metssead saarel piirkonniti väga erinevalt jaotunud ja kuna eesmärk on sigade arvukus võimalikult alla viia, siis küttimist jätkatakse, eriti seal, kus sigu rohkem.
Kuigi tänavune jahihooaeg lõppes koos veebruarikuuga, ei saanud tegevjuht eelmise kuu küttimisandmeid veel öelda. Seaduse järgi on jahimees kohustatud jahiloa tagastama kümne päeva jooksul peale hooaja lõppu, seega peavad kõik realiseeritud load olema tagastatud 9. märtsiks.
Pärast seda saab ka teha lõpliku kokkuvõtte, muuhulgas ka sellest, kas emiste bioproove on veterinaar- ja toiduametisse viidud.
Nimelt hakkas riik seakatku tõkestamiseks jaanuaris metsseaemiste küttimise eest maksma kompensatsiooni kuni 100 eurot emise eest. Mandril tõi see kaasa emiste küttimise hüppelise kasvu – jaanuaris lasti 830, detsembris 361 emist, kompensatsiooni taotleti 620 emise eest.
Sarapuu ütles, et 1. märtsi seisuga ei olnud Hiiumaa jahimeeste selts emise eest kompensatsiooni maksnud ühelegi jahimehele. Leping VTAga on seltsil siiski sõlmitud. Kas kellelegi tuleb ka kompensatsiooni maksta, selgub 8. märtsiks – selleks ajaks esitavad jahtkonnad tegevjuhile vastavad aruanded.
“Kindel on küll see, et suurele enamusele Hiiumaa eluaegsetest jahimeestest on tiine emise laskmine vastukarva ja seda peetakse ebaeetiliseks,” ütles Sarapuu, kelle sõnul jääb otsus, kes kütib, kes mitte, jahimehe teha. “On ju emise laskmise järel põrsad hukule määratud ja neid mehi pole palju, kelle käsi tõuseks sellises olukorras emist laskma. Katku leviku vältimiseks me arvukust reguleerima peame ja oleme seda ka tõsiselt teinud, samas emiste küttimine ei ole kerge otsus.”
“Eestis seakasvatuse kui majandusharu säilitamiseks tuleb peatada seakatku levik metsas,” põhjendas emiste eest kompensatsiooni kehtestamist VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Emiste küttimine on selleks üks tõhusamaid meetmeid.”
Keskkonnaameti andmetel küttisid jahimehed kogu Eestis 1. veebruariks 27 293 metssiga, mis on 92 protsenti määratud küttimismahust. Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu kinnitusel teevad jahimehed omalt poolt kõik, et riigi seatud eesmärke täita. “Emiste suurendatud küttimine on üks osa kehtestatud küttimisstruktuurist. See on eriolukorra meede, mis tavaolukorras kõne alla ei tuleks, kuid on vajalik metsas leviva katku peatamiseks. Seepärast saab iga jahimees ise otsustada, kas tema selles osaleb,” selgitas Korts.
Emiste küttimise kompenseerimine on osa Baltimaade ja Poola ühisest seakatku tõrjekavast, mille kulud katab
75 protsendi ulatuses Euroopa Komisjon. Küttimismahtude täitmist jälgib keskkonnaamet koostöös keskkonnaagentuuri, keskkonnainspektsiooni ja VTAga.
