21. detsembril toimus Hiiu Maavalitsuses maakonnaplaneeringu eskiisi teine avalik arutelu, kus peamiseks teemaks oli maakonna elektrivarustus ja detailsemalt Hiiumaa ringtoite vajadus.
3.detsembril Tallinnas toimunud Elektrilevi, Eleringi, Nelja Energia ja Hiiu Maavalitsuse kokkusaamise tulemusena täiendati ning korrigeeriti planeeringu seletuskirja ja joonist. Korrigeeritud joonis, seletuskiri ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne (KSH) on kättesaadavad Hiiu Maavalitsuse kodulehelt, täpsemalt http://hiiu.maavalitsus.ee/hiiu-maakonnaplaneeringu-eskiisi-ja-ksh-aruande-eelnou
Et ringtoite järgi on vajadus, tuleb välja ka Eleringi poolt tellitud uuringust “Hiiumaa elektrivarustuskindluse tõstmise sotsiaalmajanduslik uuring ja tehniline eeluuring”, mille leiate samuti maavalitsuse kodulehelt http://hiiu.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering. Uuringus on kirjeldatud Hiiumaa ettevõtjate ja omavalitsuste probleeme seoses elektri-
varustusega. Uuring on koostatud tänaste arvutuste baasil, aastaks 2025 on eeldatavasti olukord muutunud ja tuleb uuesti üle vaadata. Uuringus on kaalutud erinevaid arenguvariante ühtki välistamata ja eelistamata. Täna ei ole piisavalt põhjendusi eelistada ühte varianti ja teisi kõrvale heita. Igal variandil on omad eelised ja puudused, planeering aga on suunatud kaugele tulevikku ja peab jätma valikuvõimalusi arenguteks ja mitte neid piirama.
Maakonnaplaneeringuga seatud ruumilise arengu eesmärkidest tulenevalt on koostatava maakonnaplaneeringuga määratud Hiiumaa elektrivarustuse arendamisel kolm peamist suunda, millest oli juttu ka eelmisel avalikul arutelul. Selle tulemusel tekib Hiiumaal eraldi mastidel nn. sõltumatu 110 kV toitering – Leisi–Emmaste–Käina–Kärdla–Lauka–Emmaste–Leisi. Selleks on vajalik parendada järgnevaid ühendusi ning rajada liinikoridore suundadel: 1. Leisi–Käina–Kärdla (110 kV) – olemasoleva 35 kV liini kõrvale rajatakse täiendav uus 110 kV õhuliin, olemasolev trassikoridor on 25 + 25 m, mis laieneb 25 m võrra ühele poole. Selle tulemusena tekib ühes koridoris kaks eraldi mastidel õhuliini, mis mõlemad algavad Leisi alajaamast. 110 kV olemasolul Hiiumaal kõige tihedamalt asustatud ning kõige kiiremini kasvava koormusega piirkonnas paraneb oluliselt piirkonna pingekvaliteet ja vähenevad energiakaod.
2. Leisi–Emmaste–Lauka (110 kV) – tekib Leisi alajaamast algav ja sulguv sõltumatu ringtoide, mis annab võimalusi arenguteks ja elektrivõrguga liitumiseks Hiiumaa läänepiirkonnas. Selle tulemusena lühenevad 10 kV toiteliinid, sest katkestuste ja rikete osas on kõige suurem ja tunnetatavam probleem just 10 kV võrgus. See on Elektrilevi ettepanek. Elektritrass rajatakse olemasolevasse 10 kV trassi-
koridori, mille laius 10+10 m, Uue trassikoridori laius on 25 + 25 m. Selle tulemusena ei ole Käina–Lauka vahelist 35 kV elektritrassi enam vaja ning viies Raba alajaama 10 kV toitele, saab selle demonteerida.
3. Kärdla ja mandri vaheline (110 kV ja/või 330 kV) – tekib ringtoide Hiiumaa ja mandri vahel. Ringtoite alguspunktid on täiesti sõltumatud Leisi ja Aulepa. Tänane võrk sõltumatut ja piiranguteta ringtoidet ei taga. Ühendus mandriga on küll kõige kallim variant, kuid tagab kõige sõltumatuma ringtoite ja annab ka Vormsile ringtoite kasutamise võimaluse. Ringtoite vajadus ei ole seotud ainult tarbimise suurenemisega, vaid ka varustuskindluse ja kvaliteedi paranemisega, samuti võimaliku energia tootmise vajadusega (tuuleenergia, koostootmisjaamad, päikeseenergia vms). Meretuuleparkide ehitamine annab võimaluse ringliini varasemaks väljaehitamiseks, kuid meretuulepargid iseenesest ei nõua ringtoite olemasolu.
Elektriliinid paigutatakse võimalusel olemasolevatesse trassikoridoridesse, sest siis on mõju kõige väiksem. Planeeringus on näidatud perspektiivsed trassikoridorid, järgmise planeeringuga selgitatakse välja trassi täpne kulgemine, püüdes leida selline trassikoridor, mis kõige vähem häiriks loodust ja inimesi.
Maakonnaplaneeringu üldiseks eesmärgiks on maakonna strateegilistele eesmärkidele ruumilise väljundi andmine. Maakonnaplaneeringuga kavandatu aitab kaasa maakonna arengule ning täidab erinevates arengudokumentides seatud eesmärke. Oluline on arvestada maakonnaplaneeringus nii riigi- kui ka omavalitsusteüleseid arengueesmärke. Juba eelmises, kehtivas maakonnaplaneeringus on oluliseks peetud Hiiumaa sisese ringtoite arendamist. Hiiumaa arengustrateegias 2020+, mis on koostatud Hiiumaa kohalike omavalitsuste ja maavalitsuse koostöös, on edu saavutamiseks majandusvaldkonnas üheks vajalikuks tegevuseks energiajulgeoleku tagamine ja ringtoite väljaehitamine Lääne-Eesti saarte jaoks. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb varustuskindluse suurendamiseks saartel ja kohalike taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks rajada Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge ringliin.
Maakonnaplaneeringus on toodud välja Hiiumaa huvi – et tekiks sõltumatu ja piiranguteta ringtoide, et elektrijulgeolek ja varustuskindlus oleks tagatud, et saarel oleks stabiilsem ja kvaliteetsem elektriühendus, et me ei sõltuks pikas perspektiivis ainult Saaremaa ühendusest. Hiiu maakonna jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline pidurdada elanike väljaränne ja selle eelduseks on piisav mitmekesiste töökohtade olemasolu saarel. Energiamahukate ettevõtete töös hoidmine nõuab aga stabiilset elektrivarustust, mistõttu saab elektrivarustuskindlust pidada ettevõtluse alustalaks.
Aivi Telvik
Hiiu maavalitsuse
osakonnajuhataja
