Raivo Teemets Kohaletulnute elevus oli suur, sest külla oli kutsutud riigikogu juhataja Eiki Nestor. Pärast seltsi hümni ühislaulmist andis seltsi president Advig Kiris sõnajärje külalisele, tutvustades eelnevalt lühidalt tema teenistuskäiku.
Eiki Nestor tänas küllakutse eest Tallinna hiidlasi ja lisas, et õnneks oli tal just see päev vaba. Nestor ütles, et on praegu rohkem suvehiidlane ja Hiiumaal on üldse suviti palju mitmeid riigitegelasi. Ta oletas, et ilmselt rohkem kui Saaremaal. Ise on ta sündinud Tallinnas, nüüdseks eksklusiivseks kujunenud linnaosas Kalamajas. Tol ajal oli seal hoopis teine elu-olu: vaesed inimesed, pensionärid, ka joodikud. Perekondlikud juured ulatuvad Nestoril aga Harjumaale. Koolis käis ta Tallinna 1. keskkoolis, praeguses Gustav Adolfi gümnaasiumis, kus on õppinud peaaegu kogu ta suguvõsa. Kõrghariduse omandas Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille lõpetas 1976 mehaanikainsenerina autotranspordi alal.
Tulevikus rohkem Hiiumaal
Hiiumaale sattus Eiki Nestor oma naise Anu kaudu, kel juured Hiiumaal. Anu isa oli praeguseks meie seast lahkunud Ahto Vesmes, keda vanem põlvkond teab hästi uusi filme tutvustanud ETV telesaatesarja “Jupiter” juhina. 40 aastat tagasi otsisid Vesmesed Hiiumaal suvekoduks talukohta ning leidsid selle Viiri külas, kus ka Nestorid nüüd suviti elavad.
Nestor rääkis, et Emmaste vald on eeskujuks teistele, sest on kogu aeg ise n-ö omadega hakkama saanud. Nestorid on uhked oma valla üle ja juba 20 aastat kogu perega Hiiumaa maksumaksjad. Heameelt teeb talle, et ka mitmed noored pered on saarele kolinud.
Nestor ütles, et kui praegu elab ta üheksa kuud aastast Tallinnas ja kolm kuud Hiiumaal, siis mõne aasta pärast on see kindlasti vastupidi. Selleks ajaks saab ka maja aastaringseks elamiseks valmis. “Isegi sellest mõnest kuust piisab, et Hiiumaa eluga nii ära harjuda, et see tuleb mandrile kaasa,” ütles Nestor. Ta tõi näite, kuidas pojapojal oli pärast Hiiumaalt mandrile tulles kooliminekul probleem ja “õ” täht tuli uuesti selgeks õppida (Elevus saalis).
Hiiumaa omavalitsusi kiitis Nestor selle eest, et kuigi seda on mitmed halvustanud, siis tema meelest tehti sel saarel haldusreform ainukesena vabariigis õigesti teoks. Nestor lisas, et on pigem mures ülejäänud Eesti pärast.
Hiiumaad tõi ta eeskujuks ka töökohtade loomisel. Tema hinnangul tunnevad saare juhid muret inimeste käekäigu pärast. Tema enda soovitus on luua saarele töökohti, mis nõuavad kõrgharidust, sest see meelitaks Hiiumaale noori.
“Kui seda Hiiumaale omast sooja suhtumist inimestesse oleks rohkem ka mujal Eestis, elaksime me kõik paremini,” ütles Nestor. Riigikogu esimees rääkis, et mööda Eestit ringi liikudes paneb teda mõnes paigas tõsiselt imestama, kuidas saavad inimesed üksteise suhtes olla nii südametud. Üldse on ta kurjuse ja viha vastane ning ütles, et Hiiumaal aetakse asjad korda mõnusa naljaga. Ta tõi ka näite. Kui Anu sõbrannad saarel jalgratastega ringi sõitsid, siis üks kohalik vanahärra andis noorikutele head nõu: “Võta rattal kett maha, siis on kergem vändata!” (Naer saalis).
Nestor rääkis, et on suur muusikasõber, eriti meeldib džässmuusika. Suur oli ta heameel, kui Guido Kangur hakkas korraldama Sõru Jazzi. Nüüd saavad nad igal aastal sel ajal sõpradega Hiiumaal kokku ja naudivad head muusikat. Ka Nestorite pojad Siim ja Madis on muusikainimesed. “Elu Hiiumaal ongi kui paradiisis,” ütles Nestor räägitut kokku võttes.
Vastas ka küsimustele
Nestor on kõige pikema staažiga riigikogu liige – kaua aega oli selleks Mart Nutt, aga nüüd jälle tema. Nestor naljatas, et riigikogu juhatuses on juhtroll saarte käes – juhataja on seotud Hiiumaaga, kaks asejuhatajat Saaremaaga – ja lisas, et saarlastega saab ta hästi läbi.
Riigikogu juhatamist nimetas Nestor enamaks kui ühe koosoleku juhatamine: “Põhiline on hoida kogu seltskonda tasakaalus. Raske on säilitada rahu, kui mõni saadik otsesõnu rumalat juttu ajab, aga valijad on ta valinud ja valijate otsust tuleb austada. Tähtis roll on sellel haamril, millega juhataja tähtsaid otsuseid kinnitab – selle haamri paugule peavad kõik alluma.”
Nestor rääkis, et amet nõuab palju ringisõitmist, kuna riigikogu juhataja peab tegelema ka välis- ja kaitsepoliitikaga. Eestisarnastes riikides ringi reisinuna võib ta kinnitada, et Eestil läheb hästi.“Müts maha nende ees, kes 1990ndate algul meie riigi põhiseaduse kokku panid, sest parlamendi keerukas valimissüsteem on olnud Eesti edu pant,” ütles Nestor. “Ükskõik, mis kandi pealt vaadata, Eestil on õnnestunud uue elu korraldamine ja meil ei ole ka erakondi, kelle rikkurid oleks ära ostnud. Katseid on tehtud, aga poliitikud pole lasknud seda juhtuda.”
Esimene küsimus oli, “Kas praamid ikka käivad?”
Nestor: “Täna käivad. Elu saarel käib ikka praamide järgi. Ei saa nii nagu mandril, et lähen veerand tundi hiljem. Saarel peab ikka õigel ajal minema hakkama ehk nagu Margus Tabor oma tükis ütleb: “Hakka minema, muidu jeed hiljaks!”. Selle laevaliiklusega peab pidevalt tegelema. Asi peab olema süsteemne. Paistab, et nüüd on suuremad vaidlemised vaieldud ja ühine arusaam osapooltel asjast olemas, kuigi Leedo püüab näidata, et tema ajal oleksid laevad ka ilma veeta sõitnud. Oluline on see, et riiklike hangete puhul tuleks asjad läbi arutada ka kohaliku omavalitsusega – see nõue võiks olla edaspidi ka seaduses sees.”
Teiseks küsiti, miks vanasti ehitati laevad mere järgi, nüüd millegipärast vastupidi?
Nestor: “Siin on mitu näitajat, mis omavahel seotud: laeva laius, pikkus, mahutavus, süvis jne. Laevad tellis valitsus spetsialistide nõuannete järgi, aga millist spetsialisti sa usud, kui näiteks metsaraie mahu puhul räägivad kolm spetsialisti kõik eri juttu?”
Kuidas on lood eesti ja vene kogukonna suhetega?
Nestor: “Olen palju aastaid olnud seotud transporditöötajate ametiühingutega. Seal on palju venekeelset rahvast, aga töökeel eesti keel. Teravaks läks olukord niinimetatud halli passi omanike õiguslike suhete määratlemisel. Hiljem see rahunes. Kahjuks püütakse nüüd, valimiste eel asja uuesti üles võtta. Selles on süüdi kahjuks ka mõned vene koolid. Neid tuuakse Toompeale riigikoguga tutvuma. Mõne kooli puhul ei tee vahet, kas on eesti- või venekeelne seltskond – kõik räägivad korralikku eesti keelt ja esitavad küsimusi. Samas tuleb teine kool, mille õpilased ei oska riigikeelt, ei saa aru, mis või kus ja lisaks esitab õpetaja küsimuse: “A potšemu u vas v Estonii…?” Nagu ei elatakski Eestis. Erinevus vene õppekeelega koolide vahel on väga suur. Palju sõltub ka õpetajate ja kooli hoiakust. Üldiselt on vene noorte eesti keele oskus heal tasemel.”
Kohaletulnud kuulasid esinejat tähelepanelikult üle tunni aja ja tänasid teda pika aplausiga. Eiki Nestor võitis meie kõigi sümpaatia oma lihtsa, siira ja sooja esinemisega. Meil kõigil on hea meel ja uhke tunne, et just tema ohjab riigikogu ja just tema haamrilöökidega jõustuvad meile kõigile tähtsad otsused. Soovime talle selleks jätkuvat rahulikku meelt!
Seltsi president Advig Kiris tänas Eiki Nestorit huvitava ettekande eest ning kinkis talle seltsi suveniirtassi ja Hiiu sõnaraamatu. Ühtlasi lubati peatselt jälle kohtuda, näiteks Hiiumaa praamil.
Kiris jätkab presidendina
Järgnes seltsi koosoleku ametlik osa. Kõigepealt austati juubilare ja siis asuti koosoleku juurde. Advig Kiris andis ülevaate seltsi tegevusest. Valiti ka uus, senisest väiksem juhatus ehk kaheksaliikmelise asemel kuueliikmeline. Oma esimesel koosolekul valis uus juhatus seltsi presidendiks tagasi Advig Kirise.
Sügisese kokkusaamise kuupäevaks määrati 20. oktoober. Külaliseks kutsutakse Eesti peaminister Jüri Ratas, kel samuti sidemed Hiiumaaga. Loodame, et meie kutse võetakse vastu.
Seniks kaunist suve kõigile!
Raivo Teemets
THS pressiesindaja
