Hiiumaa elektrienergia süsteemis napib nii kvaliteeti kui vabu võimsusi – meie energeetiline tulevik on ebakindel.
Septembris Hiiumaa visiidil käinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske kutsuti ka maavalitsuses toimunud saare elektrivarustuse teemalisele kokkusaamisele.
Nõupidamise algatasid kohalikud ettevõtjad ja saare omavalitsusjuhid, keda huvitasid enim Hiiumaa varustuskindlus ja ettevõtjatele liitumisvõimsuste tagamine.
Kokkusaamisel osalenud jaotusvõrku haldava Elektrilevi esindajad lubasid, et elektrivarustuse kvaliteeti
panustatakse, kuid olemasolev võimsusreserv Hiiumaal on optimaalne ning seda niiöelda ette ei arendata, alles siis, kui vajadus tekib.
Põhivõrk peab saarele jõudma
Koosolekul osales ka Eesti põhivõrku haldava AS Elering nõukogu liige Tarmo Mänd.
Ta tunnistas, et tegemist on keerulise valdkonnaga, mille probleemidega on ta end Tallinna tehnikaülikooli teadlaste ja süsteemis töötavate hiidlastest asjatundjate abiga nüüdseks kurssi viinud.
Mänd ütles, et asjatundjad on talle selgitanud, et nn toru, mida mööda elekter jõuab Saaremaal asuva Leisi alajaamani on piisavalt jäme, “toru”, mis sealt edasi elektri Hiiumaale toob, aga saare arenguvajadusi silmas pidades liiga peenike. Sisuliselt tähendab see, et Leisi jõuab 110kilovoldine põhivõrk ja Hiiumaa on Eesti ainuke maakond, kus põhivõrku ei ole, on vaid 35kilovoldine jaotusvõrk ja 10kilovoldised jaotusliinid.
100 kV arengukavas
Praeguse valitsuse koalitsioonileppes on küll kirjas, et põhivõrk tuuakse Hiiumaale ja pikas perspektiivis ühendatakse saared ringtoitekaabliga. “Samas pole koalitsioonilepe pühakiri, mis iseenesest täitub, sellega tuleb tegeleda,” nentis Mänd, kes on Reformierakonna liige.
Oma töövõiduks peab ta seda, et hiljuti sai põhivõrgu jõudmine Hiiumaale kirja Eleringi strateegilisse arengukavasse aastateks 2013–2023, milles kirjas suunad, millega ettevõte tegelema hakkab.
Arengukavas on kirjas, et Lääne-Eesti saarestiku varustuskindluse tõstmiseks ja ringtoite rajamiseks saarte ja mandri vahel jätkatakse rekonstrueerimistöödega pärast Orissaare–Leisi liini valmimist aastal 2018 Leisi–Kärdla 110 kV liini rajamisega teostades eelnevalt sotsiaalmajanduslikud ja tehnilised uuringud.
“Selliseid asju kiiremini ei jõuagi,” nentis Mänd. Ta loetles töid, mida on vaja teha Orissaare–Leisi liinil ja milleks rahagi ette nähtud. Suurim neist on Muhu tammil oleva liini viimine postidelt kaablisse – see on praegu saarte elektrivarustuse kõige nõrgem koht üldse. Nende töödega jõutaksegi valmis 2018. aastaks.
“Nüüd tuleb olla uuringute teostamise juures, et need meie tulevikuvajadustele vastaks ning pärast seda seista selle eest, et Leisi–Kärdla liini ehitustööd jõuaks investeeringute plaani,” sõnastas ta järgmise eesmärgi.
Põhivõrgu jõudmine Hiiumaale looks eelduse kaugemas perspektiivis ja meie tööstuse tarbimisvõimsuse kasvades ehitada valmis ühendus Kärdla ja Aulepa vahele, millega täituks hiidlaste aastatepikkune unistus saarte ringtoitest.
Lubavad remonti
Elektrilevi võrguplaneerimise osakonna juhataja Marti Laidre ütles kokkusaamisel, et suur osa lähiaastate investeeringutest läheb 10 kV keskpinge õhuliinide asendamiseks maakaablitega. Eesmärgiks tagada liinide ilmastikukindlus ja suuremad läbilaskevõimsused.
Ettevõtte lähiaastate investeeringukavades on kirjas ka 35 kV liini parandustööd. Paraku pole nende taga konkreetset aastanumbrit.
Mänd selgitas, et sugugi mitte kõik pingekõikumised ei tulene ilma käes olevatest õhuliinidest, üheks põhjuseks on ka vananenud elektrivõrgud, mis enam piisavat pinget hoida ei suuda. Selle vea parandamiseks tuleks ka 35kilovoldistele liinidele panna uued, jämedamad traadid, mis saare tööstuse kasvanud vajadustele vastaks.
Katkestusi liiga palju
Mänd tõi näite, et kui Lääne-Eesti kõige suurem tarbija, AS Dagöplast Käinas oma tippkoormuse võrgust kätte tahab saada, siis teistele pinget ei jagu. “Väidetavalt on ümbersuunamiseks Vaemlasse ehitatud mingi alajaam, aga kui pinget ei jätku, lülitub Heltermaa sadamas elekter välja,” kirjeldas ta olukorda ja väitis, et probleemid on tõsised.
OÜ Saarte Liinid sadamate direktor Riho Sõrmus kinnitas, et näiteks juunis, juulis ja augustis kokku oli Heltermaa sadamas 30 elektrikatkestust. Kui sadama elektrivarustus poleks tagatud iseseisva diiselelektrijaama abi, oleks sealsete süsteemide töö sisuliselt võimatu. “Mina lihtsalt prindin katkestuste ajad välja, põhjusi, millest need tingitud, mina ei tea,” lisas Sõrmus.
Elektrikatkestuste käes kannatab ka Hiiumaa suurima tehase ASi M ja P Nurst Kärdla tsehh. Ettevõtte juhatuse liige Agur Nurs ütles, et ka kõige lühem katkestus toob kaasa masinate seiskumise. Kõik need tuleb käsitsi uuesti sisse lülitada – see raiskab tööaega ja toob kaasa kulud.
Suurimat kahju põhjustavad elektrikatkestused ASile Dagöplast, mis toodab
polüetüleenist kiletooteid. Kui elekter sekundikski kaob, peatuvad masinad, kümne meetri kõrguselt laskuv kiletoru läheb sassi ja katki – suured on nii materjali- kui ajakaod. Ja ometi maksab ettevõte elektri eest aastas üle 300 000 euro. Kvaliteeti aga pole. Vähe sellest, pole ka niipalju vabu võimsusi, et ettevõte soovitud mahus laieneda saaks.
Uusi juurde ei mahu?
Elektrilevi esindaja selgitas kokkusaamisel, et Hiiumaa tänane võimsusreserv on optimaalne. Ettevõtte liitumiste ja lisateenuste juht Ainer Tiitson ütles, et nii Lauka, Emmaste kui ka Kärdla alajaama piirkonnas on vabu võimsusi. “Soovitame ettevõtjal meie poole võimalikult varakult pöörduda, siis saame läbi arutada kõige sobivamad lahendused,” lisas ta.
Mänd, ütles, et nii ilus see pilt siiski pole. Tema andmetel, mida polnud sugugi lihtne kätte saada, on päris vabu võimsusi vaid Laukal, kus pole aga asjast huvitatud ettevõtjaid. Suur osa ülejäänud nn vabadest võimsustest on aga kaetud lepingutega.
Käinas tahaks AS Dagöplast laieneda ja vajaks vaba võimsust, olemas on pool sellest, mida ettevõttel vaja. Emmastes on niiöelda vaba võimsus tegelikult TÜ Hiiumaa Meierei käes.
Kärdlas, tõsi küll, on olukord parem. ASi Faasion omanik Tanel Malk, kelle käes on vaba võimsust endise saekaatri jagu, ütles, et on selle kohe valmis ära andma.
SA Tuuru investorteeninduse konsultant Ilmi Aksli rääkis, et temalt on uurinud võimalusi tuua oma tootmine Hiiumaale Norra, USA,
Ukraina, Venemaa, Austria ja Hollandi ettevõtjad, kes teinud konkreetseid päringuid. Kuid ta ei julge tulijaile lubada, et Hiiumaal on olemas kõik tingimused tööstuse käimapanemiseks. “Kui kõik tegutsevad ettevõtted kasutaksid maksimumvõimsust, siis uutele tulijatele enam võimsust ei jätkuks,” nentis ta.
