Kooliteatrite festival “Doonor on elupäästja” toimus viiendat korda, esmakordselt Vene Teatri väikesel lava.
Vene Teater on Skandinaavia ilusaim teater, mis tuntud oma luksuslike interjööride poolest. Nende autoriks on juudi-eesti verd Aleksandr Vladovski, arhitektiks lätlane Fridrihs Skujinš. Luksuslikus art déco stiilis projekteeritud kinohoones asus esimese vabariigi ajal aastatel 1918–1940 esinduskino Gloria Place. Teatri suures saalis on
600 ja väikeses ehk black box’is 100 kohta.
Teatri administraator tegi õpilastele ringkäigu selles kaunis hoones ja rääkis põnevaid lugusid, mida kuulati huviga. Kindlasti jäi hinge soov teatrisse tagasi tulla – esinema vaevalt, aga põnevatele lavastustele kaasa elama ja teatrimajast rõõmu tundma kindlasti.
Leian, et seepärast ongi professionaalne teater esinemiskohana lapsele nii oluline – kogu eluks jääb saatma mõte, et selle teatri laval olen ma mänginud. Mingu aastaid mööda palju tahes.
Seekordseks lavastuseks oli doonorilugu, mis sai ise tehtud. Etenduse valmimisel oli tunda tugevat koostööd, üksteisega arvestamist, loomingulisust. Toimisid kiired ümberlülitused mängukohtade vahetusel ja tükk sai nimeks “Doonoriveri”.
Käina lapsed on kõikidel doonorifestivalidel, tänaseks siis viiel, lugusid mänginud ja teiste teatritükke vaadanud. Muidugi on muutunud truppide koosseisud; õpilased on põhikooli ja gümnaasiumigi lõpetanud, aga noored on teatepulka edasi viinud ning mängurõõm ja oma mõtetele lavaversiooni leidmine on neil viiel aastal lapsi saatnud. Ka teavad nad doonorlusest paljutki. Ehk saavad neist tulevikus doonoridki, kelle veri päästab elusid.
Doonoriürituste korraldajaks on aastaid verekeskuse energiline arendusjuht Ülo Lomp. Tema teatrilembus ja harrastusnäitlejaks olemine on kindlasti seotud ka kooliteatrite sidumises veredoonorlusega ja lastesse doonoripisiku süstimisega, mis on väga tänuväärne.
“Riik – see on eelkõige inimesed! Doonoriveri on asendamatu meie inimeste kaitsel ja ka doonor on riigikaitsja!”. Sellise pühendusega raamatu “Iseolemise vägi”, pisikesed karikad ja festivali rinnamärgid said õpilased mälestuseks. Rikkalik puhvet puuviljade, mahlade ja maiustuste näol oli terve päeva jooksul lastele tasuta. Staažikad doonorid, näitleja Liina Tennosaar ja maskott Pelikan jälgisid terve päeva meie tegemisi ja jäid rahule.
Tiia Korv
Käina gümnaasiumi
kooliteatri juhendaja