Kapikujuline seade – kompensaator – läks maksma üle 100 000 euro, kuid tasus ostmist, sest aitab tehasel säästa kulusid, mida elektripinge kõikumine põhjustab.
Ebaühtlane elektripinge on pideva tootmistsükliga ASis Dagöplast pikalt probleemiks olnud. Ettevõtte tegevjuhi Kulvo Pendra sõnul mõjutab elektri varustuskindlus tehase tööd rohkem kui elektrihinna tõus. Sestap on ta rahul, et nüüd jälgib tehasesse tuleva elektritoite stabiilsust spetsiaalne seade, mis rakendub elektripinge muutumisel, aitab säästa ressursse ja vähendada jäätmeid tehases. Kokkuvõttes tähendab see positiivset mõju ettevõtte majandustulemustele.
Enne, kui Dagöplasti tehnikajuht Reino Oago näitas, milline uus seade välja näeb, rääkis ta, et pingelohud võivad olla vahel vaid millisekundi pikkused, kuid sellest piisab, et masinad töö katkestaksid. Elektriahelasse paigaldatud kompensaator tagab, et lühiajalise pingelohu tõttu seisakut ei teki ja ühtlasi jääb tekkimata kahju, mille see kaasa tooks.
AS Dagöplast valmistab kiletooteid traditsioonilisest, taaskasutatud ja biolagunevast plastist, arvestades keskkonna, kasutuskoha ja klientide vajadusi. Toodete valmistamine – graanulitest valmistoodeteni – toimub pideva protsessina. Tehnoloogia on selline, et töö käib 24 tundi ööpäevas, osa tehast töötab viiel päeval nädalas, osa täisnädala.
Abi lühiajaliste lohkude korral
Oago andmetel esineb elektripinge kõikumisi pidevalt. Kõige ekstreemsem näide on 2019 aasta suvest, mil nelja kuu jooksul registreeritud juhtumite arv oli üle 80. Nendest viiendik liigitus voolukatkestusteks või sügavateks pingelohkudeks. Arvestuslikult on aasta jooksul selliseid juhtumeid 20–30. Samas esineb lühiajalisi pingelohke ligikaudu sajal korral aastas. “Eeskätt nende tõttu oli meil kompensaatorit vaja,” rõhutas ta.
Kompensaator jälgib tehasesse tuleva elektrivoolu sisendpinget ja pinge tõusmisel või langusel korrigeerib väljundpinget, muundades vahelduvpinge alalispingeks ja seejärel uuesti kontrollitud väärtustega vahelduvpingeks. Vajalik energia pingelohkude kompenseerimiseks tuleb kas otse võrgust või seadmes olevatest kondensaatoritest.
Oago sõnul suudab paigaldatud seade hoida 100protsendilist väljundpinget kuni üks minut, kui sisendpinge on langenud 40 protsenti.
Suurema languse puhul langeb astmeliselt ka väljundpinge. “Seega – suurte pingelohkude ja katkestuste korral seade ei taga nimipinget väljundis,” juhtis ta tähelepanu kompensaatori võimekuse piiridele.
Tehnikajuht lisas, et pingelohud ja katkestused tekivad enamasti riketest elektripaigaldises, jaotusvõrgus või põhivõrgus, põhjustajaks võivad olla äike ning muud äärmuslikud ilmastikuolud, aga ka elektrivõrgus tehtavad tööd.
Ühe korraga 3000 euro eest praaki
Dagöplasti kiletootmise seadmed on kõik automaatsed ja töötavad pidevalt. “Igasugune häire elektri kvaliteedis võib põhjustada selle, et liinid seiskuvad ja me peame neid uuesti käivitama – põhimõtteliselt tehase uuesti käima panema,” rääkis Oago.
Käivitamine tähendab töökulu ja võib võtta kuni paar-kolm tundi. Samuti võib tööprotsessi ootamatu seiskumisega kaasneda masinate rikkeid, kuna nende elektroonika on tundlik häirete suhtes.
Lisaks tekib katkestuste korral arvestatav hulk praaki. Tekkinud praagi saab võtta küll uuesti tootmisse, kuid ümbertöötlemine on lisakulu ja materjali kvaliteet algsest toormest kehvem.
Juhtunud on sedagi, et kui kilerullis on katkestuse tõttu kilet mitte 10 000 meetrit, vaid vähem, tuleb protsessi alustada algusest – juhul kui klient ei nõustu väiksema rulliga.
Tehases on välja arvestatud, et seisaku tõttu tekkinud otsene praagikulu ehk valmistoodang, mis masinatelt praaki läheb, võib ulatuda 3000 euroni.
“Sellele lisanduvad kõik taaskäivitusega seonduvad kulud ning saamata jäänud tulu,” selgitas Oago.
Ettevõttele on oluline, et katkestuste tõttu tekkinud kahju saab Elektrilevilt teatud juhtudel tagasi nõuda. Kuid pingelohud on kehtiva Euroopa standardiga lubatud ja neist tingitud kahjusid võrguettevõte ei hüvita.
Uus kompensaator paigaldati 1400ruutmeetrise tsehhi nurka, kus toide tuleb alajaamast, mis on väljas, teiselpool seina. Seadme esiküljel on väike, sülearvuti ekraani suurune juhtpaneel. Praegu töötab seade ööpäevaringselt, kuid seda on võimalik ümber lülitada teise režiimi või vajadusel elektriahelast välja lülitada nii, et toide jääb alles. Parasjagu, kui ekraani vaatasime, näitas see, et paari viimase päeva jooksul oli olnud pingelohkusid, mida seade kompenseeris.
Eestis esimene EASi toetusega
Ettevõte kasutas kompensaatori hankimiseks EASi elektrivõrkude arendamise programmi toetust. Omafinantseeringu osa oli
40 protsenti. “Kvalifitseerusime sinna ja praegu võime rahul olla lisandunud töökindlusega,” ütles Oago.
Ta vahendas kompensaatori paigaldaja infot, et seadme valmistanud Itaalia suurettevõtte Ortea SpA 1000 kilovolt-amprise seadme installeeris ta Eesti tootmisettevõttesse esimest korda.
“Kompensaator sobis meie praeguste vajadustega,” lausus Oago, täpsustades, et nad otsisid lahendust eelkõige väikeste pingelohkudega seotud probleemidele ning kompensaatori paigaldamine oli samm tootmise ressursisäästlikuks muutmise järjepidevas protsessis.
Selleks, et tagada masinate töö ka suuremate pingelohkude ja katkestuste korral, peaks tema sõnul investeerima seadmetesse, mis energiat salvestavad. Dagöplastis kaaluti näiteks UPS-lahendustel põhinevaid variante. Oago ütles, et lihtsam UPS-seade oleks maksnud samas suurusjärgus kui soetatud kompensaator. Samas oleks see vajanud rohkem ruumi, kuna ära oleks tulnud mahutada ka akukapid. Lisaks akudega UPS-lahendustele olid valikus ka superkondensaatoritega lahendused, mis on tavalistest UPS-lahendustest kallimad, aga ka kompaktsemad ning isegi vesijahutusega, mis ei tekita täiendavat ventilaatorimüra.
