Pühapäevast kasvab Kärdlas sotsiaalkeskuse Pargi kodu aias üks õunapuu, mis jääb meenutama koroonahaiguse ohvreid, keda Eestis oli üle 1200. Pühapäeval, 20. juunil helisesid üle kogu Eesti COVID-19 tõttu lahkunute mälestuseks kirikukellad. Ministeeriumid, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate liidud, valdade ja kirikute esindusorganisatsioonid kutsusid Eestimaa inimesi üles istutama sobivasse kohta mälestuspuu või mälestama lahkunuid kirikus.
Kärdlas asuva Hiiumaa sotsiaalkeskuse Pargi kodu õuele istutasid õunapuu ‘Martsipan’ sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja keskuse juhataja Riho Rahuoja.
“Kas see puu kasvab jämedaks ka?” küsis neile abiks olnud keskuse elanik Sirli Laur, kui oli käed mullast puhtaks pühkinud. Kuulnud vastuseks, et puu kasvab igatpidi suuremaks, lubas ta puu eest hoolitseda, et see peatselt ka õunu kandma hakkaks.
“Puu on edasikestmise sümbol ja ajendab mõtlema, mida keeruline aeg esile tõi ja mida saab teha, et edaspidi suuri haiguspuhanguid ennetada,” ütles minister lühikeses kõnes.
Võõrustajate poolt ütles Riho Rahuoja, et ehkki koroonaaeg pani proovile nii Pargi kodu töötajad kui kliendid, elati kriisiaeg üle ja pandeemiaohvreid ei olnud. “Meie ainuke ohver oli vana õunapuu, mis koroonaajal ära kuivas,” nentis Rahuoja.
Laanejõe: Oli pingeline aeg
Koos kolleegide ja hoolealustega uue õunapuu istutamist jälginud sotsiaalkeskuse hoolekandeteenuste juhi Tiia Laanejõe sõnul oli piiranguteaeg pingeline eriti seepärast, et kliendid ei saanud kokku oma lähedastega.
Pargi kodus elab ööpäevaringselt koos 17 inimest ja nad ei saanud siis käia mujal kui lühikesel jalutuskäigul, ka poeskäigud olid välistatud.
Selles, et hakkama saadi, oli keskuse töötajate panus väga suur, seda enam, et tuli olla äärmiselt ettevaatlik, et mitte nakkust majja tuua. “Oleme 99protsendiliselt vaktsineeritud,” lisas Laanejõe.
Kohalviibinud Kärdla osavallavalitsuse vanema asendaja Triin Masing tõstis saavutusena esile, et kriisi ajal suudeti head võrgustikutööd teha politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, sotsiaaltöötajate ja meditsiinitöötajate vahel.
“See on aidanud meil kriisi kontrolli all hoida,” märkis Masing. Tema sõnul oli oma osa selles ka väikesel kogukonnal, kus toimuv paratamatult kõiki puudutab.
Mälestuspuid istutatakse kogu suve jooksul – kuni 20. augustini – paljudesse kohtadesse üle Eesti.
Eeskujuks teistele
Riisalo rääkis, et pooleaastase ministriameti jooksul on kokkusaamised olnud piiratud. Nii on Hiiumaa alles neljas maakond, kuhu ta töövisiidile tuli, varem on ta jõudnud käia Viljandis, Järva- ja Saaremaal.
“Arvan, et hiidlaste jaoks on selle visiidi tulemuseks see, et nad on saanud näidata, mis on siin hästi. Mina saan seda kogemust viia mujale omavalitsustesse. Teine asi, mida püüan teha, on kokku viia riigi suunad ja võimalused omavalitsuste plaanidega, sest kohtadel on lihtsam teha asju, millele on võimalik saada riigilt rahalist tuge,” rääkis minister Hiiu Lehele.
Riisalo ütles, et Hiiumaal on kaks asja kindlasti, mis teistele eeskujuks – esiteks, sotsiaaltöö korraldus ja teiseks, aktiivne riigiteenuste korraldamine.
Asjad tehakse ära
Sotsiaaltöö üks konfliktikohti on ministri hinnangul selles, et valla sotsiaaltöötaja on samaaegselt ametnik, kes teeb otsuseid – vahel ka inimesele mitte väga meeldivaid otsuseid. Teisalt on ta teenuseosutaja ja -vahendaja, kes peab tegema inimesega koostööd ja saama positiivse tulemuse. Need rollid on vastuolus, kuid Hiiumaal on see lahendatud nii, et teenuse osutamine on jäetud rohkem sotsiaalkeskusesse ning otsustusprotsess ja vahetu kliendisuhtlus sotsiaaltöötajatele.
“Lisaks on hiidlased targalt korraldanud mitmeid riigiteenuseid, mida otseselt ei pea tegema,” ütles Riisalo. Näitena tõi ta Kõpu kooli kinnise lasteasutuse teenuse. “See võis olla alguses ehmatav, sest kliendid on keerulised,” möönis ta. Kuid keerulistele lastele parem kasvukeskkond tähendab ühtlasi seda, et kohalikud inimesed saavad tööd, hoone on riigi rahadega hoitud, teenus on riigi poolt rahastatud ja nüüd tekib sinna kõrvale uus kool.
Ka sotsiaalkeskuse Pargi kodu on ministri sõnul näide progressiivsest ja innovaatilisest lähenemisest: “Asju tehakse, mitte ei jääda mõtlema, kas peaks.”
