Vähemalt veel 150 inimest, kes oma emotsiooni postituse all väljendasid, aga tegelikult võib olla isegi kümned tuhanded, sest postitust on praeguseks jagatud 15 inimese poolt. Otseallika ehk Loomakaitse Liidu postituse all on aga vihaseid reaktsioone lausa üle 700 ja jagamisi ligi 300. Ehk selle info levik on märkimisväärne.
Kõik tundus selge ja kohe saabusid ka kommentaarid, mis nõudsid küll Eiffeli torni boikoteerimist, küll kriminaalkaristust koera omanikule, kuni kogu suguvõsa ja naabrite vastutuselevõtmiseni välja. Hukkamõistu pälvisid ka Kullamaa kooli õpetajad, kes sureva koera avastamisele kommentaatorite arvates piisavalt ei reageerinud. Kohtupidamine oli kiire ja otsus edasikaebamisele ei kuulu. Lintšimine oli täies hoos.
Hiiu Leht järgib niisuguses olukorras head ajakirjandustava ja teeb ekstra pingutuse, et saada teada ka hukkamõistetu ja kõigi teiste asjaosaliste vaatenurgad – et saada teada tõde. Ajakirjanik asuski asja uurima ja selgus, et nii mustvalge see kurb lugu siiski ei olnud. Nagu Harda Roosna kirjutatud loost teada saime, oli koer veel eelmisel päeval ringi liikunud, kuid samal hommikul surnud ning esialgses postituses levinud fotod ja videod olid tehtud juba mitu tundi surnud loomast. Manfredi peremees Jaan oli aga ise taastumas operatsioonist ja ei jaksanud suurt koera üksi matta. Kuna Facebookis üles keeratud pahameel oli suur, on politsei alustanud asjaolude uurimist.
Seda juhtumit võib pidada ilmekaks ja ehmatavaks näiteks, kuidas sotsiaalmeedia pealiskaudne, tugevatele tunnetele rõhuv ja kiiresti leviv info ajab kogukonna vihaseks ja tülli, toob kaasa rängad tagajärjed asjaosalistele ja jääb pooltõena internetiavarustesse igaveseks ringlema. Ajakirjandus ja sealhulgas kohalik meedia saab aga pakkuda faktikontrolli ka valusate teemade puhul ja inimesed saavad teha käitumisotsuseid, põhinedes kogu saadaolevale infole. Kiire ja jäägitu hukkamõistu asemel mõtleme ja küsime ajalehte tehes kriitiliselt ja vahendame kontrollitud ning mitmekülgse info, mille põhjal saab kainelt otsustada. Nii emotsionaalses väidetava loomapiinamise juhtumis kui ka keerulistes ja mitmekihilistes maailma asjades, näiteks valimistel.
Jah, Facebook on tasuta, aga algoritm mängib ja manipuleerib emotsioonidega ja lugeja-vaataja, kes tarbib vaid sotsiaalmeediat, saab tihtilugu teada ainult killukese keerukast loost ja keerukast maailmast.
62% eestlastest kasutavad täna Facebooki infoallikana, aga ainult 33% peavad sotsiaalmeediat usaldusväärseks infoallikaks. Tihti jookseb mingi killuke uudisvoost vilksamisi läbi ja juba teeme oma järeldused esimese emotsioonipuhangu pealt. Elame ühelt poolt info külluses ja samal ajal ka info vaesuses, sest pealiskaudne “tasuta“ postitus ei võimalda tegelikult kaalutletud ja kvaliteetset otsust. Sellest tuleb ka paradoks, et info ülekülluse ajastul on inimeste võime maailma tõlgendada seda piiratum, mida rohkem nad ammutavad infot ainult sotsiaalmeediast või veebimeedia pealkirjadest, minemata maksumüüri taha. Õnneks peavad kohalikke lehti usaldusväärseks 73% Eesti elanikest, mis on Rahvusringhäälingu ja üleriigiliste ajalehtede usaldusväärsusel tihedalt kannul. (Lõimumismonitooring 2023)
