Ehitaja katsetab sel ja järgmisel nädalal Kärdla keskväljaku purskkaevu, mis sillutisele jätab südamekujulise veejälje.
Keskväljaku 1,9 miljonit eurot maksvate ümberehitustööde tähtaeg on novembri algul. Üksteise järel valmivad praegu rularamp, varjualune, mänguväljak, haljastus jms, teisipäeval sai valmis purskkaev. Purskkaevu esitlesid peatöövõtja, ASi Merko Ehitus projektijuht Kalev Luiga ja kaevu ehitanud OÜ SA&PO Grupp töötaja Aider Saar.
“See, et Kärdla keskväljakul on nüüd purskkaev, rõõmustab mind väga,” ütles valla arenguosakonna juhataja
Monika Pihlak, kelle töökabineti akna all purskkaev asub. Ta tõi ka kaks põhjust. Esiteks voolav vesi rahustab, teiseks saab purskkaevu tuled põlema jätta ka külmal ajal ning siis ei ole keskväljak talviti nii pime ja kõle.
Pihlak meenutas, et purskkaevuehitajad panid esimesed torud maa sisse juba kevadel ja paar korda käisid nad objektil ka eriolukorra ajal. “Küsisin siis politseilt luba, et neil on just praegu vaja tulla ja nii käisid näiteks ka skatepargi mehed ja tegid oma tööotsakese ära.”
Erilubasid vald siiski ei kuritarvitanud ning valdavalt olid ehitusmehed korraga kaks nädalat kohal ja ilma põhjuseta neid siit ära ei lastud. “Hoidsime neid siin ja siis üle kahe nädala said kodus käia,” naeris ta.
Vesi taaskasutuses
Purskkaevu vetemäng koosneb 36 joast. Iga ruudukujulise tagasivooluresti alla on paigutatud neli düüsi ja neli prožektorit, üheksa resti aga on pealtnäha üsna juhuslikult sillutisse “pillatud”.
Reguleerida saab nii jugade kõrgust ja rütmi kui ka valgusemängu. Sinised, punased, rohelised ja valged tuled süttivad-kustuvad vastavalt programmile. Juhtpuldis on valida 40 valmisprogrammi vahel ja kombinatsioone saab juurde luua, selgitas Saar.
Purskkaevu basseinides on 5–6 kuupmeetrit vett. Nii restist kui kõnniteeplaatide vahelt voolab vesi tagasi basseini, käib seal filtritest läbi ja tõuseb joana uuesti maapinnale.
Projektis on veejugade maksimumkõrguseks ette nähtud 120 sentimeetrit, aga katsetamise ajal tundus, et need küündisid isegi pooleteise meetrini. Purskkaevu juhtpuldiga on ühendatud tuuleandur ja tugeva tuulega reguleeritakse veejoad madalamaks.
Kui tuleb talv ja temperatuur langeb nulli, peab purskkaevu veest tühjaks tegema, prožektorid aga saab jätta põlema ja värve vahetama kasvõi lume all.
Süda purskab vett
Programmi “Hea avalik ruum” raames on korda tehtud väikelinnade keskväljakuid ning Aider Saar on ehitanud purskkaevud ka Valga, Võru ja Rapla
keskväljakule.
“Kärdla purskkaev eristub teiste keskväljakute purskkaevudest arhitekti huvitava nägemuse poolest – joad on rühmitatud ebakorrapäraselt,” märkis Saar.
Ülalt, Kärdla büroohoone kolmandalt korruselt väljakut pildistades hakkas silma, et veelaik, mille töötav purskkaev jätab, on südamekujuline. Ehk polegi selline rühmitamine juhus, vaid arhitektide taotlus? Ehk on see vihje, et just siin keskväljakul asubki arteesiavee pealinna Kärdla süda.
