Arheoloogilised leiud korraks kodus

Kärdla kultuurikeskuses ja Hiiumaa muuseumi Pikas majas on 3. detsembrini unikaalne kaksiknäitus, millest haruldasem muuseumis väljapandu.
Kultuurikeskuse näitusesaalis on stendid, mis tutvustavad kõige värskemaid arheoloogilisi avastusi ja uurimis­tulemusi Eestis. Muuhulgas esitletakse kaht Eestiski haruldast münti, mis leitud Püha­lepa kiriku lähistelt. Need, vanimad Hiiumaalt leitud mündid on pärit 13. sajan-
dist ja jõudsid Hiiumaa muuseumi 2015. aastal. Mündid leidsid muinsuskaitseameti vaneminspektor Dan Lukas ja Viktor Tammsaar Pühalepa kiriku parkla laiendamistööde järelevalve käigus. Mündid, üks Saksamaa, teine Belgia päritolu, tulid välja parkla asukohast kõrvale lükatud pinnasehunnikust.
Belgia sterling on riigi põhja­osas asuva Flandria krahvi Gwijde van Dampierre (Guy de Dampierre) (1280–1305) nimel vermitud hõbemünt, u aastatest 1297–1299. Mündi ühel küljel on kujutatud valitsejat ennast, teisel küljel on rist. Mündi läbimõõt on 18,2–18,6 mm.
Teine on Paderborni linna benediktiinlaste kloostri piiskopi I zur Lippe (1247–1277) denaar, vermitud Corveys Püha Vituse nimega. Hõbemündi ühel küljel on kujutatud piiskop, teisel Püha Vituse pea. Mündi läbimõõt on 18,0–18,3 mm.
Müntide vermimisaeg on ligilähedane Pühalepa kivikiriku ehitusaastaga. Kirikuloolase Riho Saardi andmetel ehitati Pühalepa kiriku koori­ruum aastatel 1255–1260 ja pikihoone 1261–1265. Kuna 13. sajandil tehti Eestis juba oma raha, on sarnaseid münte mujalt Eestist leitud suhteliselt vähe.
Samal ajal on muuseumis näitus “Valik arheoloogilisi leide”, kus on unikaalseid leide, sh ka Hiiumaalt, mida siin tavaliselt ei näe. Muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo soovitas näitust vaatama tulla, kuna praegu on siin esemed, mida muidu tuleb vaatama minna Tallinnasse või Tartusse. Mõned näited: saarelt leitud eri tüüpi kivikirved, Pühalepa kõrtsihoone juurest leitud 13. sajandi kaaluviht, millist mujal Eestis leitud polegi, pronksrõngastest vööosa ja karjasekeppnõel jms. Põllo lisas, et Hiiumaa muuseumi kogudes on vaid mõned juhu­leiud ning kuna muuseumil kaeveõigust pole, ongi arheoloogiliste leidude näitused siin pigem haruldased.
Näituse koostasid Ülle Tamla, Kristi Tasuja ja Irita Kallis, kujundas Katrin Koch-Maasing.