Arenguosakond ja arenduskeskus üksteist ei dubleeri

Nii valla arenguosakonna kui maakondliku arenduskeskuse juhataja kinnitavad, et nende töötajad üksteise tööülesandeid ei dubleeri kui ka nimetuste sarnasuse tõttu selline mulje võib jääda.
Hiiu Leht avaldas teate, et Hiiumaa valla arengu­spetsialistina alustab tööd Aivi Telvik. Selle peale laekus kommentaar anonüümselt lehelugejalt: “Suurepärane uudis – Aivil on nii teadmisi, kogemusi kui ideid Hiiumaa arengute suunamiseks. AGA, kas me oleme tõesti nii rikas omavalitsus, et jaksame palgal hoida ja piisavalt erialaseid väljakutseid pakkuda valla arenguosakonna juhile ja arenguspetsialistile ning lisaks üleval pidada maakondlikku arenduskeskust päris mitme töötajaga?”
Hiiumaa valla arenguosakonna juhataja Monika Pihlak ütles Hiiu Lehele, et dubleerivaid ametikohti ja ülesandeid vallas ja arenduskeskuses ei ole.
“Hiiumaa valla ja arenduskeskuse töötajatel on selgelt erinevad tööülesanded, palju aga tehakse koostööd,” ütles ka Hiiumaa arenduskeskuse, endise sihtasutuse Tuuru juhataja Liis Remmelg.
5 vs 7,2 töökohta
Kui valla arenguosakonnas on palgal viis, siis maakondlikus arenduskeskuses üheksa töötajat, töökohti aga on vähem, 7,2.
Valla arenguosakonna ametikohad on transpordi­spetsialist, keskkonna­spetsialist, arhitekt, arengu­spetsialist ja projektijuht-hankespetsialist.
Maakondlikus arenduskeskuses on palgal juhataja, MTÜde/programmide konsultant, kohalik ettevõtlus­konsultant, noorte ettevõtlus­konsultant, turismi- ja turundusspetsialist, turismiinfokonsultant, investorite konsultant, projekti­juht ja raamatupidaja.
Veebilehel on arendus­keskuse töötajate loetelus veel investorkonsultant ja kasvusooviga ettevõtetele mõeldud ettevõtluskonsultant, kes töötavad nelja maakonna heaks ja on palgal Saare­maa arenduskeskuses.
Pihlak: Arengu­spetsialisti on vaja
Pihlak ütles, et arenguspetsialisti ametikoht võeti küll Hiiumaa valla töötajaskonna esimese koosseisu struktuuri koostamisel mullu novembris loetelust välja, kuid lisati uuesti tänavu septembris. “Elu näitas, et meil on sellist spetsialisti siiski vaja ning volikogu heakskiidul lisasime ametikoha struktuuri,” ütles Pihlak.
Jaanuarist asub ametisse ka projektijuht-hankespetsialist ja siis on täidetud kõik valla arenguosakonna ametikohad.  Kõigil viiel on Pihlaku sõnul oma valdkond ja erinevad tööülesanded. Enne vastavat volikogu otsust oli arenguvaldkond katmata, kuid vajadus selle järele olemas. Lisaks peab osakond vajadusel koordineerima ülevallaliselt nii planeeringu-, ehitus- kui ka maaküsimusi.
Suured väljakutsed
Osakonnajuhataja viitas, et väljakutseid on arenguosakonnal järgmisel kahel-kolmel aastal ühinemisest tulenevalt rohkem kui tava­päraselt. Ka on lähiajal käivitunud ja käivitumas hulk suuri arendusprojekte, mis samuti osakonna koordineerida ja toetada: Käina elamus­keskus Tuuletorn, Kärdla keskväljaku ümber­ehitus, Hiiumaa spordi­keskuse ja Kärdla põhikooli hoone ehitus ning Tohvri hooldekodu laiendus, lisaks väiksemad projektid. Kohe aasta alguses tuleb läbi viia ka korraldatud jäätmeveo hange.
“Ehk teisisõnu küsimus ei ole mitte ainult selles, et kas Hiiumaa vallal on piisavalt raha selleks, et palgata häid spetsialiste, vaid kas vald on täitnud talle kohaliku omavalitsuse seadusega pandud ülesanded ning arenguosakond osakonnale pandud ülesanded,” ütles Pihlak.
Erinevad rahastajad
Pihlak juhtis tähelepanu, et Hiiumaa arenduskeskuse töötajad ei ole kõik valla palgal ega täida valla poolt antavaid ülesandeid. Nii katab vald vaid kahe töötaja, arenduskeskuse juhataja ning turismi- ja turundus­spetsialisti palgafondi.
Arenduskeskuse tööd aga rahastab rahandusministeerium maavalitsuselt üle tulnud arendustegevuste elluviimiseks. Ettevõtjate nõustamist ja arendamist, noorte ettevõtlikkuse kasvatamist ja turismiinfo edastamist rahastab Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS). Kodanikuühiskonna sihtkapital (KÜSK) aga panustab kodanikuühenduste nõustamise ja arendamise eesmärgil.
Kas dubleerivad?
Kriitilise repliigi saatja väitis, et suur osa äsja palgatud valla arenguspetsialisti tööülesannetest on puhtalt arenduskeskuse ülesanne, mis saab selleks raha EASilt ning mille tarbeks on keskuses tööl mitu inimest.
Kontrollisime seda väidet. Hiiumaa arenduskeskuse kodulehel on sihtasutuse tegevuse eesmärgina kirjas Hiiumaa sotsiaalse ja majandusliku arengu programmide ja projektide algatamine,  juhtimine ja sellega seonduvate uuringute, arendustöö, vabahariduse, täienduskoolituse korraldamine ja läbiviimine ning osalusdemokraatia toetamine.
Valla arenguspetsialisti tööülesannetena märgiti tööotsingukuulutuses valla arengudokumentide koostamist ja nende uuendamise koordineerimist, projektide plaanimist ja elluviimist, hangete korraldamist, valdkondlike õigusaktide eelnõude koostamist ning valla ettevõtete ja kodanikuühenduste nõustamist arendusvaldkonnas.
Pealtnäha tundubki viimane ülesanne kattuvat arenduskeskuse MTÜde/programmide konsultandi tööga. Arenduskeskuse juhataja Liis Remmelg kinnitas, et nii see ei ole.
Ta selgitas, et kui arendus­keskuse töötaja koolitab MTÜde esindajaid ja nõustab, kuidas projektidele rahastust saada, siis valla töötaja nõustab selles osas, kuidas projekti ellu viia, milliseid ehitusalaseid dokumente selleks vaja on jne. “Kaks täiesti erinevat tööd,” ütles Remmelg.
Ülesandeid lisandub
Äsja tuli teade, et maakondlikele arenduskeskustele lisandub ülesandeid veelgi. Ette­võtlus- ja infotehnoloogia­minister Rene Tammist allkirjastas käskkirja, mille järgi riigipoolne esmane suhtlus alustavate ettevõtjatega hakkab järgmisest aastast toimuma maakondlikes arenduskeskustes.
Nii võtavad arendus­keskused täielikult enda kanda ettevõtlike inimeste, sh noorte, alustavate ja piirkondlike ettevõtjate toetamise ja teenindamise nii, et EASi vahendustegevus jääb ära.
Tammisti sõnul ei muutu ettevõtjale suunatud toetused. “Riigi pakutavad teenused koonduvad lihtsalt ühte kohta,” ütles minister.