erakogu Võin kõigi sõnaraamatu tegijate nimel öelda, et sellist menu ei oodanud meist keegi. Ei ole ehk sobilik lasta end teistega võrreldes paremana paista, kuid tõsi on see, et samas sarjas enne ilmunud võro ja mulgi murde sõnaraamatu tiraaž on olnud kolm korda väiksem. Nii et hiidlased on igati järginud suure Eesti keelemehe Jakob Hurda pea 150 aasta eest tehtud üleskutset: “Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!”
Olles isiklikult suhelnud paljude “Hiiu sõnaraamatu” tellijate ja ostjatega, tean, et hiiu sõna on selle teose kaante vahel rännanud üle maailma – nii Rootsi, Saksamaale, Kanadasse kui isegi Austraaliasse. Raamatut on soetatud endale, lastele, kingiks, aga ka mandrilt pärit minijatele ja väimeestele.
Eriliselt on põhjust heameelt tunda aga seepärast, et paljud raamatu tellijad on olnud noored. Seepärast ei tasu liiga palju muret tunda, et hiiu keel päriselt hääbub. Kindlasti on ta muutunud ja igapäevaelus vähem intensiivne, aga kadunud pole ta kuhugi. Piisab kasvõi kui praami peal mõne noorema seltskonna omavahelist juttu kuulata. Tundlik kõrv tajub õige kiiresti, et tegu on just Hiiumaalt pärit lastega. Nagu ütles mulle kunagi ülikoolis professor Juhan Peegel, et “teie kõnepruugis on sõnu, mis ei ole kirjakeelele päris tavapärased”. Olen seda võtnud alati kui komplimenti!
Liiatigi pole keel kunagi lihtsalt viis teineteisest aru saada. Selles on ka suur osa rahvuslikust identiteedist ja kuuluvusest. Nii kehtib see eesti kui minu meelest veelgi enam murdekeelte puhul. Katsu sa olla kihnlane kui sul puudub kohalik sõnavara. Nii on ka hiiu keelel suur väärtus, mis laseb meid paista kõige paremas mõttes erilisena ja mille tundmine oleks hea kõigile neile, kes meie maale satuvad või ka siia kauemaks jääda plaanivad. Olgu neilegi siis abimeheks seesama “Hiiu sõnaraamat”.
Muidugi ei ole ükski sõnaraamat täiuslik. Kuigi koostaja Paul Kokla käsutuses oli nii kogu seni kogutud hiiu keele sõnavara andmebaas kui ka aastakümnete jooksul talletatud isiklik keelepagas, ei kajastu sõnaraamatus kõigi kihelkondades ja eriti nende üksikutes külades räägitud kõik sõnad. Kuna murdekeelt iseloomustab suur killustatus, mis on otseselt seotud hajaasustusega, pole keelekogujad jõudnud igasse perre, aga samuti pole kaugeltki mitte kõik paikkonniti tuttavad sõnad levinud üle Hiiumaa.
Nii on juba välja tulnud, et “Hiiu sõnaraamatust” puuduvad sellised sõnad nagu “muku” ja “sokipöisil”. Viimase puhul tuleb mööndusena küll öelda, et sõnaraamatus on sees sukapöisil, mis oli ajaloolises kontektis tõene, sest teise maailmasõjani käidi ikka sukkis mitte sokkis.
Selleks aga, et needki sõnaraamatu esimeses versioonis puuduvad sõnad täiendust saaks, on palve neile, kes sõnastiku läbi töötanud, kirjutage sealt puuduvad sõnad üles, lisage ka soovitavalt mõni näitelause ning hoidke kindlas kohas. Aprilli lõpus – mai alguses on Paul Kokla lubanud tulla hiiu keele huvilistega kohtuma, et vahetada mõtteid nii sõnaraamatus olevate kui ka sealt puuduvate sõnade teemal. Sama on ta lahkesti lubanud teha Tallinna hiidlaste seltsis.
Nii saame ehk peagi välja anda juba “Hiiu sõnaraamatu” täiendatud trüki.
Et aga ettepanekuid süstematiseerida ja analüüsida, palun saatke oma märkused, tähelepanekud ja mõtted kirjalikult aadressile
aivar.viidik@gmail.com või postiga Eha 8 Kärdlas. Saame neid koos keeleteadlastega arutada ja leida nii vastused kui lahendused.
Seniks põnevaid hetki koos hiiu keelega!
AIVAR VIIDIK
MTÜ Hiiu Öko
juhatuse liige
