Aado Alfredist ja Harju küla töökodadest

Esimene ja üsna pögus ülevaade Alfred Hausbergist ja tema Harju vabrikust keskendus jalgratastele. Alfredide perekonnast ja Hiiumaast rääkiva käsikirja “Alfred” koopia on Hiiumaa muuseumis. Selle koostas Alfred Hausenbergi poeg Arvo Alfred ning see sisaldab väga palju huvitavat ja väärib laiemalt tutvustamist.
Kuna elu sundis perenime muutma, siis selguse möttes olgu need metamorfoosid siin kirjas: 1910. aastal sündis Alfred Hausberg, 1936 sai temast Aado Alfred Aaslepp ja Kanadas hoopis Aado Alfred. Minu vanaema kasutas oma sugulase kohta lihtsat nimekuju Alfi.
Lühidalt
Kirjast, mis Enn Alfred saatis muuseumi peavarahoidjale Helgi Pöllole 2002. aastal, saab lugeda Alfi tegemiste lühiülevaadet. Oma ettevötet alustas ta 14aastaselt hauaristide valmistamisega, tellimisel tegi ta nendele ka sildid. Esimese sellise tegi poiss Sepa Liisule ja neid riste on praegugi Emmaste kalmistul. Raudvoodeid, mida ta valmistas, oli mitmesuguste otstega ja suurustes, lastevooditest laiade abieluvooditeni. Voodeid värviti mitmesse värvitooni.
Tema valmistatud jalgratastel oli oma firmamärk “Aaslepp”. Kus see rattal paiknes ja milline oli, ei ole teada. Rattad olid samuti mitmetes värvitoonides ja erinevate hindadega. Peale kuulsate topelttoruraamidega meestekate tehti ka laste- ja naisterattaid. Pönevaimaks märkeks on aga see, et enne söda tegi Harju jalgrattavabrik veel mootoriga jalgrattaid s.o sääreväristajaid.
Ärid ja tööd
Esimesed “ärid” olid juba kümneaastasel Alfil. See käis kommidega, mida ta Valgu poest poole kilo kaupa ostis ja siis Muda koolis sent tükist edasi müüs. Sama vanalt valmistas Alfi oma esimese jalgratta. Vöttis kaks vokiratast, pani köie “kummiks” peale ja öppis koos naabripoisiga söitma.
Edasi tekkis huvi valmistada ise lambiharju, millega puhastati petroolilampide klaase. Kolmanda klassi poisina tegi viis harja tunnis – mustadest hobusejöhvidest lambiharju, valgetest koorelahutaja puhastamise harju. Töö käis nii kodus kui koolivaheajal Tilgal nn Vennaste vabriku körval Vahtra jahuveskis.
15aastaselt hakkas Alfi plekkkatuseid tegema ja Valdmanni rauatööstusesse kutsuti ta tööle 1925. aastal. Peale vana tööstuse mahapölemist tegi Valdmann uue tööstuse Harjule Vahtra Ruudi maa peale, Alfi kodu lähedale, kus poiss siis lihtsamaid töid tegi – valmistas raudriste, parandas jalgrattaid, kudus reformvoodite pöhju.
Viimane töö Valdmanniga koos oli Kärdla kalevivabriku kirjutaja Juhan Ihla maja plekkkatus. 1929. aastal suri Valdmann önnetult Tallinnas ja Ihla maja uuele osale tegi 19aastane noormees katuse juba üksinda.
1929. aastal läks Alfi kaheks aastaks tööle Belgiasse, et koguda raha Valdmanni töökoja ostuks. Ostis selle aastal 1931 ja juba järgmisel aastal pani koos Ainhold Meikari ja Leopold Tammoga Kärdla kirikule plekkkatuse. Sama Alfi tehtud katus on kirikul tänagi.
1933. aastal abiellus Alfi (veel nimega Alfred Hausberg) Amalie Viitraga (alates 1936. aastast Aade Aaslepp). Ostsid Harju endise kooliöpetaja Harjak Kusti maja ning ehitasid selle otsa kahe-
korruselise töökoja (27×28 jalga). Uksepoolne nurk oli kauplus, kus omatoodetud kaupa müüdi, tagapool oli suur puurmasin, väga kallis treipink ja köige kaugema nurga lähedal oli reform-
pöhja kudumise masin. Teisel korrusel oli värvimistöökoda. Tagant läks uks aeda ja aia taga oli sepikoda. Sepikojas oli löötsa asemel tuuleturbiin, mida suure rihmarattaga vändaga ringi aeti. Nii kirjeldas Harju töökoda Alfi öepoeg Uno Pöld 1980. aastal. Nende tööstuse naabruses paiknesid Onno jahu- ja saeveski ning Valdmanni kudumistööstus.
Reformvoodite tootmine
Köige tähtsam oli seejuures öige traat, mis saadi traadi- ja naelavabriku omaniku Kimbergi käest. See tagas voodipöhjade tugevuse. Nii sai anda vooditele viieaastase vastutuse elik tänapäevaselt garantii. Massiline oli tootmine 1939. aastal kui Haapsalus,Vormsil ja Kuressaares suvitusturism hästi töötas. Tänu Haapsalu näitusele tellis linnanöunik Tompson Ranna hotelli Rootsi suvitajatele 75 voodit 27 krooni tükk, voodid tellis ka hr Lindström Vormsi pansionaadile. Eriti värvikas on Kuressaarde Valdmanni hotellipidajale tellitud voodite lugu: “Kuressaare voodid panin üles vöidupühal-jaanipäeval. Olin kolm ööd uneta. Seal turistid magasid pörandal. Hr ja pr Valdmann olid haruldaselt lahked ja head inimesed ning hoolitsesid minu ärasöidu eest. Hotelli auto viis mind Triigi sadamasse. Seal oli Leisberg Hans paadiga vastas. Magades talutasid mind autost paati. Söru sadamas Hans pani minu käe külma vette, et ärkaksin. Siis teadsin, et olen kodus ja oli meie pulmapäev. Kodus magasin viis tundi ja siis abikaasa äratas mind üles löunale.”
Nii pingsalt töötas Hiiumaa ettevötja 1939. aastal! Sai veel uue tellimuse Haapsalu maahaiglale. Materjali oli ostetud 1938. aastal 1000 voodi jaoks ja tehti neliviis voodit päevas. Harju reformvoodipöhjasid pani oma puuvooditele ka Haapsalu tööstuskool.
Vastuseta küsimused
Alfi tegemistes on nimetatud mitut ettevötet: Vennaste vabrik, Vahtra jahuveski, Valdmanni rauatööstus, Valdmanni kudumistööstus, Onno jahu- ja saeveski,
Kimbergi traadi- ja naelavabrik. Kus täpsemalt asusid ülalnimetatud töökojad-tööstused-vabrikud ja mis nendest on säilinud? Missugune oli jalgrataste märk “Aaslepp”? Millised olid naiste ja laste jalgrattad, millised mootoriga rattad? Kas on kellelgi veel midagi järel – voodi, jalgratas, mootor?
Kes teab, andku, palun, märku!

URMAS SELIRAND
ajaloolane