ERAKOGU Hiiumaa Lelu küla Merihobu talus näitab vigursaagija Maire Põldma, kuidas sae abiga saab puunotist kuju.
“Annan puule uue elu,” ütles Põldma, kel on puuskulptuure nii vaatamiseks kui kaasa ostmiseks. “Vihmast ilma ei pea kartma, sest terrassid on olemas ja telk samuti. Kohvi, teed ja kooki väikese tasu eest pakume ka,” lisab ta registreerimislehel, kus nime kirja panna saab.
Palade külas asuva Soera Talumuuseumi metsanduslikus väliõppeklassis ja õpperajal võtab metsapäeval külalisi vastu MTÜ Hiiumaa Metsaseltsi esindaja Aira Toss. Õpperajal saab näha erinevaid metsatüüpe ja puuliike, väliõppeklassi infotahvlitel põhjalik ülevaade Hiiumaa metsadest. Rada sobib nii suurematele kui väiksematele metsahuvilistele.
“Soera Talumuuseumi juures teen metsandusliku väliõppeklassi, mis on eriti sobilik väikelastega peredele. Ekskursiooni ajal läbime koos alla kilomeetri ja seega distants on sobilik ka kõige väiksematele metsahuvilistele,” ütleb Aira Toss, kes on viiendat põlve metsakasvataja ja metsaühistu eestvedaja.
Aira Toss: “Mets muutub kogu aeg”
Metsandusliku kõrghariduse ja 30aastase metsa eest hoolitsemise kogemusega Aira Toss on Eesti ühe tuntuima metsadünastia esindaja, metsakasvataja ja metsakonsulent.
“Minu peres on metsanduses töötamine lausa traditsioon. Sidusime end metsaga veel tsaariajal, viis põlvkonda tagasi, mil meie metsad olid peamiselt mõisate omandis ja eestlased tegid pigem metsavahi tööd. Läbi aastate nägime metsanduses väga erinevaid aegu ja kui esimese vabariigi ajal olime juba saavutanud korra oma maal, siis minu vanemad on töötanud metsanduses nõukogude ajal, mil peamine tähelepanu ja energia olid suunatud riigimetsale. Minu pere praegune põlvkond võttis metsade eest hoolitsemise üle taasiseseisvumise ajal – siis, kui saime jälle võimaluse hoolitseda enda metsa eest. Selle ajaga oleme metsa hoidmises näinud suuri muutusi nii tehnoloogilises kui ka hariduse mõttes.
Võrreldes nõukogude ajaga on Eesti metsade kvaliteet eriti tõusnud just erametsades, sest kui riigimetsa on läbi aastate hoitud ja hooldatud, siis erametsad olid mõnes mõttes lihtsalt seisma jäänud ja see mõjus ka nende kvaliteedile. Julgen öelda, et metsakasvataja elu oli selle ajani pigem sarnane põlvkondadetaguse rütmiga kui tänapäeva ühiskonna elustiiliga, sest meie lähtume oma töös looduse tsüklitest, aastaaegadest ja ilmast. Kaasaegne kõrgtehnoloogiast tingitud elurütm mõjutab metsas toimetamist vähe.
Mets muutub kogu aeg, ta muutus minu lapsepõlve ajal ja jätkab muutumist ka praegu. Julgen öelda, et praegused ilmaolud mõjuvad metsale üldiselt hästi. Viimased veidi soojemad ja sageli ka niiskemad ilmad soodustavad metsade kasvamist, kuid muidugi kaasnevad sellega ka ohud. Selletõttu on ajas kasvamas ka metsahoidjate roll, sest just meie peame tegema rohkem tööd ja kogume teadmisi selleks, et haigustele, kahjuritele, tulele ja tormidele vastu hakata.
Metsarahva päeval räägin Hiiumaa tugevatest metsadest ja sellest, kuidas oleme neid kasvatanud ja mida saame koos teha, et meie imeilus saar ja selle metsad oleksid ka edaspidi terved ja tugevad.”
HIIU LEHT
