erakogu 
Elo Saue Otsekohe viis Elo Saue oma spordikooli treeninggrupi noored orienteerujad suusatama ja hõikas sotsiaalmeedias ka teisi õpilasi kaasa. Üllatus-üllatus, trenniga liitus vaid üks õpilane. Mis võib olla põhjus, kas noored enam ei mäleta? Suuski ometi ju leiaks. (vt lisatud infokasti).
See-eest ärkasid täiskasvanud, kel lumel libisemise rõõm veel meeles ning nii tuli Sauel sel laupäeval hoopis suurt hulka täiskasvanuid (uuesti) suusatama õpetada.
Pole ju vahepeal mitu aastat korralikku talve olnudki. Nüüd aga on Palukülas valgustatud suusarada ja lumekahuridki, mis rohke lume tõttu praegu puhata saavad.
Spordikoolis käinud
Kui sportlikust Sauede perest pärit Elo veel Hiiumaal elas ja Kärdlas koolis käis, oli linnal spordikool veel olemas, spordikooli õpilaspilet on tal siiani alles.
Linnajuhid likvideerisid spordikooli 2001. aastal väidetavalt kokkuhoiu mõttes ja kriitikute sõnul taandus sihiteadlik spordiõpe Kärdla keskkooli hõlma all pigem huvitegevuseks.
2014. aastal, kui Kärdla ja Kõrgessaare ühinemise järel tekkinud Hiiu vallas teema üle arutati, ütles Hiiumaa spordiliidu juhataja Anton Kaljula, et spordikooli taasavamisest on räägitud selle sulgemisest peale.
Aastal 2015 asutaski tollane Hiiu vald Hiiumaa spordikooli, aga iseseisva sihtasutusena. Mullu reorganiseeris haldusreformi järel tekkinud Hiiumaa vald spordikooli valla allasutuseks ehk munitsipaalkooliks.
Saue tuli spordikooli juhtima oktoobris, muutuste ajal, kui sihtasutus oli likvideerimisel ning üle tuli võtta mingis uues arengujärgus organisatsioon. “Selles mõttes oli hea tulla, et kool toimis juba teatud sisseharjunud moel ja käivitama seda ei pidanud,” ütles Elo Saue. Samas on tema sõnul praegu jätkuvalt palju juriidilisi asju, mis on vaja uue kooliga tööle panna. “Pean ühildama olemasoleva tegevuse ja oma nägemuse,” selgitas ta.
Mida arvate sellest, et meil on jälle valla spordikool?
Siis, kui Eesti sai uuesti iseseisvaks, anti sporditegevus üle spordiklubidele. Aga kui spordiklubil ei ole jaksu tegeleda noortega, nii treenerite kui organiseerimise mõttes, siis selles olukorras on ju väga tore, kui vald toetab noorte sporditegevust spordikooli kaudu. Kui on mõni tugev klubi, milliseid Hiiumaal ka on, mis saab enda jõududega hakkama, on ju väga tore.
Kuidas on koroonapiirangud mõjutanud spordikooli tööd?
Kümne inimese piirang siseruumides, mis momendil kehtib, meid õnneks ja ka kahjuks väga ei sega. Noori on rühmades ikkagi nii vähe, et eneseisolatsioonide ja külmetuste tõttu osalejate arv ei kipugi üle selle kümne minema. Keeruline oli siis, kui detsembri keskel siseruumid üldse suleti. Piirang hakkas kehtima enne koolivaheaega ja kestis koolivaheaja lõpuni, aga meil oli sporditegevus ja treeningud ka koolivaheajale planeeritud. Korraldasime siis erialati tegevuse ümber nii, et tundide maht vähenes ja treeningud toimusid õues. Minule tuli halva üllatusena, kui vähe noored hiidlased õues liiguvad.
INTERVJUU
Elo Saue sada päeva spordikooli juhina
Milline on praegu spordikooli treeneritebaas, olete sellega rahul?
Eelmisel perioodil on tehtud head tööd ja leitud treenerid, kes noortega töötavad. Meil ei ole selliste spetsialistide tagala ju kuigi suur. Näiteks, kui mõne spetsiifilise spordiala treener juhtub haigestuma, siis erialatreeningu andmiseks talle asendaja leidmine ei ole lihtne. Nii tuleb mõnede treenerite puhul pöialt hoida, et nad ei haigestuks, sest võrdväärset asendajat pole.
2019. aastal jäi treener Toivo Pruuli ootamatu lahkumisega suur auk kergejõustiku valdkonda. Ka Hannes Maasel, kellega koos nad noori hiidlasi edukalt viisid TV 10 Olümpiastarti võistlustele, on tagasi tõmbunud. Kas seda auku on õnnestunud täita?
Praegu on meil tööl treener Häli-Herta Haavapuu, kes on Toivo Pruuli õpilane. Ta on treenerina noor, aga järjest arendab ennast ja saab ka kogemusi. Toivo lahkumisel jäid ju päris suured saapad täita. Olen näinud, kui kenasti ja kui aktiivselt lapsed trennis käivad ja kuidas Häli nendega tegeleb, nii et minu arust kergejõustikus asjad liiguvad. Ja kui TV 10 Olümpiastardist juba juttu oli, siis aasta lõpus oli meil plaanis koos põhikooliga, Häli-Herta ja spordikooli toetusel sel hooajal Hiiumaa ja Kärdla lastega sinna välja minna. Aga siis tuli detsembri alguses uus koroonalaine ja pani piirangud peale ning TV10 Olümpiastarti lükkus praegustel andmetel märtsikuusse edasi.
Kui palju on spordikoolis õpilasi, kas treeningrühmadesse mahuks veel?
Meil õpib umbes 240 last, kellest paarkümmend harjutab mitmel erialal. Treeningrühmadesse mahuks õpilasi kindlasti juurde. Arvestades kasvõi juba seda, kui palju on Kärdla põhikoolis ja gümnaasiumis õpilasi kokku, võiks minu isikliku arvamuse järgi ligi 50 last veel juba ainuüksi Kärdlast meile juurde tulla. Aga meil on õpilasi ka teistest koolidest: Laukalt, Paladelt, Suuremõisast, Käinast, Emmastest… Kaugemalt tulles tekivad õpilastel transpordiprobleemid ja siis tekib ka küsimus, kas liikuma peaksid lapsed või treener. Treeneril aga on mõistlik sõita siis, kui on terve rühm, mille nimekirjas vähemalt kümme last. Kui aga näiteks Laukalt on kaks, Käinast kolm, Paladelt üks ja Kärdlast viis huvilist, siis kuna Kärdlas on enamiku spordialade treeninguteks paremad tingimused kui mujal, toimuvad trennid ikkagi siin.
Kuues kuni üheksas klass on selline vanus, kus on trennidest suur väljalangevus. Ja see on nii igal pool, mitte ainult Hiiumaal. Selles vanuses hakkavad noorte huvid muutuma ja võib-olla saab selgeks, et mingil alal ei ole tal ehk nii suurt potentsiaali. Spordikooli jaoks on siin väljakutse hoida noor sportimise juures, näiteks mingi muu ala harrastamise näol.
Kas on praegu ka mõni spordiala, mille võiks spordikooli juurde tuua ja mille jaoks oleks ka treener võtta?
Erialade puhul tuleb alustada sellest, et kas on treenereid ja kas on lapsi. Kõige lähemal on spordikooliga liitumisele praegu saalihoki, kus treener Teet Kivisillal on Viskoosas grupid. Teet sai treeneri 3.taseme kutse sel talvel enne jõule. Minu mure selle alaga on, et kus ja kuidas treeningud täpselt toimuksid ning kust noored rühma tulevad. Kuna on tegemist järjekordse võistkonnaalaga, siis aktiivseid noori on vaja juurde saada, mitte paigutada kooli sees noori ühest rühmast teise.
Kas spordikooli juhataja selliste ideede puhul on vald toetav või pigem mitte.
Senini olen küll tundnud, et vald ehk siis need inimesed, kellega mina koostööd vallas teen, on toetavad.
Saalihokil ju kõva traditsioon Kõrgessaares, kõik vahendid ja saalid sätitud selleks – ehk võiks lahendus sündida koostöös Viskoosa spordiklubiga?
Kindlasti koostöös! Kõik spordikooli spordialad teevad koostööd klubidega. Kõigil spordialadel on võistlemas käimine klubide kaudu või klubidega koos.
Minu arvates on väga hea näide spordikooli ja klubi koostööst Hiiumaa orienteerujate klubi – on see nii?
Olen sama meelt. Orienteerumisspordil üldse on Hiiumaal järjepidevus ja üleüldine teadmine, vähemalt teatud ringkondades, et orienteerumine toimub, et on teatud kvaliteediga treeningud. Orienteerumine on siin kogu aeg olnud spordikooliga seotud, nii enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist kui nüüd. Kuna see on olnud pikk järjepidev protsess, on tekkinud usaldus ja kuna ala juba ise nõuab, et ka lapsevanemad on kaasa haaratud, siis need lapsed, kellele orienteerumine meeldib, jäävad kergemini selle spordialaga seotuks. Ja kui sa regulaarselt treenid, siis lõpuks tulevad ka tulemused.
Klubi president Eda Tärk oli natuke üllatunud, et miks tulevad tublid orienteerujad n-ö lainetena – on suur punt häid tegijaid, siis on paus, siis üksikud ja siis tuleb jälle rohkesti edukaid, nagu nüüd praeguse treeneri Anu Saue tüdrukud.
Lainetena tulek on sellest, et kui oli üks treener, kes võttis ühe rühma ja läks edasi rühmaga, milles koos kaks-kolm või ka neli aastakäiku lapsi. See üks rühm liikus siis järjest edasi kuni lõpetas gümnaasiumi. Kui sa kohe algklassides koos teistega alaga pihta ei hakanud, siis oli sul raske grupiga liituda, kuna teistel oli rohkem oskusi ja oma kambavaim. Kui Kristi Heilman tuli spordikooli tööle, siis oli neil kaks eraldi gruppi, kus Anu tegeles vanematega ja Kristi noorematega. Nüüdses minu, n-ö vanemate grupis on nii Kristi kui Anu noori ja Anu saab tegeleda veel noorematega ehk siis nüüd võiks hakata toimuma ühtlasem areng.
Mis on alanud aasta kõige suurem eesmärk spordikoolil?
Minu soov on saada selle õppeaasta jooksul spordikooli ja kõigi rühmade tegevus selliseks, et kui pärast suvevaheaega õpilased ja vanemad huviringe valivad või õigemini noored vanemate abil huviringe valivad, siis spordikooli treeningutega liitumine oleks neil kindlasti esimeste valikute hulgas. Tahan julgustada lapsevanemaid oma lapsi sportima tooma ja aitama neid regulaarselt treeningutel osalema, et neil oleks täiskasvanuna lihtsam kõikvõimalikke eri alasid harrastada. Mõte on selles, et lapsed õpivad palju kiiremini kui täiskasvanud ja kui oled lapsena saanud kogemusi erinevatest liikumisoskustest, siis täiskasvanuna on sul baasoskuste põhi juba olemas.
Ja tervis ka?
Jah, tervis ja oskused. Spordi tegemine ei tähenda seda, et sa kohe pead olema tippsportlane ja tegema näiteks kuus päeva nädalas iga päev kolm tundi trenni. Sport võib olla ka lihtsalt regulaarne aktiivne ja meeldiv tegevus, kust sa saad oskuse pingutada, liigutusoskused ja ka muidu kehalise võimekuse midagi harrastada. Just regulaarsus nõuab alguses pingutust ja kohusetunnet treeningutel osalemiseks, mis ei ole lastel niisama lihtne tulema ning vajab lapsevanemate abi. Aga natukene aega hiljem tasub see ennast ära.
Ja täiskasvanuna on kohusetunnet ju vägagi vaja?
Seda küll ja kui lapsena sporti ei tee ja erinevate spordialadega ei tegele ning siis ütleme, kahekümneviieselt mõistad, et tahaksid midagi harrastada, siis on väga-väga kurb tõdeda, et vaat’ kui kahju, et ei oska.
