Bonni õukonna­muusikud ja Beethoveni aasta

18. sajand tõi Euroopa muusikaloosse suured heliloojad, nagu A. Vivaldi, J. S. Bach, G. F. Händel, J. Haydn, W. A. Mozart, L. van Beethoven, ja uue, klassikalise muusikastiili kujunemise sellele eelnenud baroki järel.
Nende heliloojate looming on ajaproovile kindlalt vastu pidanud tänaseni. Seda aega on nimetatud ka mõistuse­sajandiks. Selge ülesehitusega teostes kujunesid välja ranged vormiskeemid. Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm. Sel ajal väljakujunenud žanrid on kasutusel tänapäevani.
2006. aastal tähistas kogu maailm Mozarti 250. sünniaastapäeva. Toimus palju kontserte ja ooperietendusi ning kogu aasta vältel hoidis meedia sellel piisavat tähele­panu. Tol ajal puudus küll TV-kanalite rohkus, kuid see, mis oli, andis 27. jaanuaril – Mozarti sündimise päeval, – hommikust alates kuni hilisõhtuni tänu­väärse võimaluse helilooja
loomingu ja elu­sündmuste seltsis viibida.
Tänavune on Beethoveni aasta, mil helilooja sünnist möödub 250 aastat.
Ludwig van Beethoven
sündis 1770 detsembris Saksamaal Reini jõe äärses linnas Bonnis. Puuduvad autentsed andmed tema sünnikuupäeva kohta, sest tol ajal juhtus seda, et ei olnud kombeks “kolmandast seisusest” laste puhul seda kirja panna.
Ristimise kuupäev, 17. detsember Püha Remidiuse kiriku meetrikaraamatus näitab, et Ludwig võis sündida päeva või paari päeva võrra varem. Tema isa ja ema olid samas kirikus abiellunud kolm aastat varem, 12. novembril 1767. Prantsuse kirjanik Romain Rolland (Nobeli preemia kirjandusauhind 1915) on andnud tema sünnikuupäevaks
16. detsembri.
Tulevane helilooja oli selles peres juba teine Ludwigi-nimeline laps: esimene oli sündinud rohkem kui aasta varem, kuid peagi surnud. Vanematele sündis kokku seitse last, kuid täiskasvanuikka jõudsid peale Ludwigi veel vaid temast nooremad vennad Kaspar Anton ja Nikolaus Johann.
Perekonnanimi Beethoven viitab flaami päritolule, kuid peagu 60 aasta kestel, kuni aastani 1792 olid Beethovenite perekonna liikmed Kölni kuurvürstide teenistuses Bonnis.
Ludwigi vanaisa
Ludwig / Lodewijk van Beethoven (1712–1773) sündis Antwerpeni lähedal Mechelenis, kus tema isa oli pagarmeister, tegeldes samal ajal veel ka mööbli ja maalide ostmise-müümisega. Juba lapsena sai temast Püha Rumboldi kiriku kooripoiss ja hiljem järgnes muusikaõpe kiriku organisti juures.
Kui Kölni kuurvürst Clemens August Wittelsbachi dünastiast oli tema esinemist kuulnud Liège´is Püha Lamberti kirikus, kutsus ta noormehe 1733 kevadel Bonni oma õukonna kapelli lauljaks. Sama aasta sügisel ta abiellus. Ka tema ema ja isa asusid Bonni.
Menukate esinemiste järel ooperietendustel kuurvürsti lossis jõudis ta kapellmeistri austavale ametikohale. Kapell teenindas kirikut, lossi ja teatrit. Teda tervitati aupaklikult, kui ta oma punases mantlis mööda Bonni kõveraid tänavaid lossi läks. Lisasissetulekuks oli väike veinikelder, kus tema naine reinveine müütas.
13. sajandil tekkinud vastu­olude tõttu Kölni magistraadiga resideerusid Kölni kuurvürstid Bonnis. Linna ehteks sai 1697–1705 ehitatud uhke palee – saksa rokokoo üks kauneimaid pärle. Kuna valitsejate võim ei olnud päritav, ei mõeldud palju tulevikule ja elati põhimõttel “pärast meid tulgu või veeuputus”. Peale kuurvürsti surma valis kirikunõukogu uue järglase, kusjuures hääletamisel pidi arvestama Rooma paavsti ja Austria keisri arvamusega.
Meelelahutuste õhkkonnas olid olulisel kohal muusika ja teater. Bonni kapell oli 18. sajandi lõpul paremaid Saksamaal ja kuurvürstid võistlesid teiste kõige rikkamate õukondadega. Kuurvürst Clemens August, kelle õukonna kapellis vanaisa Ludwig teenistust alustas, olnud pillavuse poolest kuulus.
Ludwigi pojast Johannist, tulevase helilooja isast, sai sama õukonna tenorilaulja.
Johann abiellus Maria Magda­lena Keverichiga, Trieri kuurvürsti peakoka tütrega, kes oli sündinud Ehren­breitsteinis (Koblenz) ja seal noorena lesestunud esimesest abielust õukonna teenistuses olnud toapoisiga.
Johanni poeg Ludwig nägi ilmavalgust Bonnis, Bonn­strasse 20 maja (endine 515) pööningukambris. Laps sai nime vanaisa Ludwigi järgi, kes oli ka tema ristiisa.
Selle barokse kivist fassaadiga 1700 paiku ehitatud maja päästis lammutamisest 1889 asutatud ühing Beethoven Haus, et kujundada see mälestus­paigaks. Nüüd on seal muuseum. Naaber­hoonetes asuvad uurimiskeskus, teoste kollektsioon, raamatukogu ja kammermuusika saal.
Noorel Ludwigil avanes võimalus juba lapseeas mõnikord õukonnaorganisti asendada, 1783 sai ta õukonnaorkestri  klavessiinimängija koha. Sel ajal valmisid esimesed teosed, nende seas ka kuurvürstile pühendatud kolm klaveri­sonaati, mis ka trükis avaldati.
1792 hilissügisel lahkus Beethoven Bonnist Viini. Kodu­linna ta enam ei tulnud, kuigi see oli olnud tema suur unistus.
Beethoveni suur saladus
Beethovenist jäi maha paljude oletustega saladus. Helilooja surma järel leiti tema riidekapi salalaekast kiri koos Therese Brunswicki pildiga. On teada, et 1812 juuli algul sõitis Beethoven Teplitzi kuurorti. Esimestel päevadel peale saabumist kirjutas ta mõistatusliku kirja, mida teatakse kui “kirja surematule armsamale”. Beethoveni puhul on jäänud ümbritsevate pilkude eest midagi täiesti varjatuks. Kes on selle kirja adressaat? Kas Bettina von Arnim, Antonie Brentano, Therese või tema õde Josephine­ Brunswick Budapesti lähedalt uhkest lossist? Therese oli väga hea pianist ja võttis Beethovenilt klaveritunde. Või oli see hoopis veel keegi muu? Kas kiri jäi saatmata? Therese maja­pidajanna on kõnelnud isegi Beethoveni ja Therese kihlusest. Õed Brunswickid olid mõlemad Beethoveniga lähedastes suhetes.
Theresest sai tuntud pedagoog, J. H. Pestalozzi õpetuse järgija, lasteaedade organiseerija Ungaris. Josephine abi­ellus krahv Joseph Deymiga, kes suri 1804 kopsupõletikku. Josephine laste koduõpetajaks sai Vääna mõisast pärit Christoph Adam von Stackel­berg, kes õppereisil oli samuti tutvunud Pestalozzi õpetusega. Võimalik, et selle töö saamisel oli vahendajaks Therese. Josephine ja von Stackelberg abiellusid 1810 Eszdergomis. Seda suhet on Jaan Kross oma romaanis “Keisri hull” põgusalt puudutanud. Sündisid lapsed, kuid kooselu ei laabunud. Parun lahkus 1812 juunis ja astus samme laste hooldusõiguse suhtes. 1813. aasta
8. aprillil sündis Josephinel tütar Minona. Seda nime, Minona, on loetud ka paremalt vasakule ja siis annab see kokku sõna “anonim” ehk anonüümne. Josephine saladust võis teada vaid Therese, perekonna jaoks oli häirivat liiga palju.
Aastatel 1819–1834 oli Christoph Adam von Stackel­berg Tallinna kubermangugümnaasiumi, (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) direktor. Tal on ka teeneid Kuuda õpetajate seminari asutamisel ja mitme kooli avamisel Tallinnas.

URVE VAHER
Muusikaõpetaja
Allikad: A. Alšvang – Beethoven, R. Rolland – Beethoveni elu, Wikipedia, muusikaõppejõudude loengud.

Kõlanud Paganini pillidel
On tähelepanuväärne, et Beethoveni loomingut on esitatud Paganinile kuulunud pillidel, mis on valmistatud Cremona meistri Antonio Stradivari poolt aastail 1727 – I viiul, 1680 – II viiul, 1731 – vioola (kui Stradivari oli 86 aastane) ja 1736 – tšello (enne Paganinit kuulus perekond Mendelssohnile).
Ameerika ärimehe William A. Clarki teine abikaasa Anna Eugenia ostis need pillid 1946 Paganini kvarteti asutamiseks. Kohe esimestel aastatel mängiti Kongressi raamatukogus kõiki Beethoveni kvartette. Sarja piletite ostmiseks tuldud kohale juba hommikul kell 5. Kvarteti kodu oli Los Angeleses, Californias. Vastavalt proua Clarki soovile, ei tohtinud pille kunagi lahutada. Aastast 1994 on need kuulunud Nipponi Muusikafondile. 2019 laenati pillid Berliinis asuva Kussi keelpillikvartetile Beethoveni kvartettide tsükli salvestamiseks Suntory Hall´is Tokios.
Meie noor pianist Tähe-Lee Liiv, kes on nüüd Klassikatäht 2020, esines Beethoveni 4. Klaverikontserdiga “Unustatud mõisate külastusmängu” raames kammermuusikute suvefestivalil 2020 koos küpsete interpreetidega. Tema ema Diana Liiv on korduvalt esinenud Suuremõisa lossis.