Rohkem kui ühest hukka saanud rebasest, on kahju sellest, et sõnadega teevad ja asjatult saavad haiget muidu toredad ja tublid inimesed. Tüli on suur ja tulu pole sellest kellelegi, kui ehk siis advokaatidel.
Ainus kasu tõotab ehk sündida sellest, kui vallavanema kokku kutsutud ümarlauale midagi järgneb. Ümarlauast osavõtjad leppisid kokku, et Hiiumaal on vaja regulatsiooni, millistel puhkudel ja kuidas toimida metsloomadega tiheasustusalal ning vald asub seda välja töötama.
Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu ütles ümarlaual, et selts on valmis omavalitsusega metsloomade küsimuses koostööd tegema ja igal konkreetsel juhul appi tulema, kui valla regulatsioon on selge ja koostööpõhimõtted paigas.
Anu Sarapuu: “Teadaolevalt on linnas elavad rebased ka maailmas üha levinum nähtus. Kas see on uus normaalsus? Kärdla on tilluke linn keset loodust – mõni ime siis, et linnaelanik metsloomadega kokku puutub ja meie eluruumid mõnikord kattuvad! Isiklikult arvan, et see on tore! Samas peab inimene, kui loodetavasti arenenum osapool, selles elukeskkonnas teatud asjaolusid arvestama. Kindlasti peaks teadma, et linnas elavate metsloomade ellu ei tohi sekkuda! Metsloomi linnas ei tohi toita, püüda kodustada, ligi meelitada. Sellega väheneb või kaob ära looma loomulik inimpelgus, oskus endale iseseisvalt toitu hankida ja ta muutub inimesest sõltuvaks. Kui nüüd tekivad probleemid ja loom on vaja loodusesse tagasi viia, siis ta seal enam hakkama ei saa ja tema saatus võib olla kurb. Püüdes teha head, teeme tegelikult halba!”
11. september 2020
