Terit teitele, naabri-Kati!
Ma ole so pärast üsna mures. Ma karda, et sa katkestad senne kodu öpega ennast päris ee. Ma ole kuuld, et nee lapsed oo senne kodu õpega nii aktiivseks läind, et kole kohe. Muudkui imustavad nende uute teadmiste järgi. Oleti vehe mõtlend ka, mis nad senne tarkusega keik peele akkavad. Teedus rahastust jo iga aasta vehendatakse.
Ma vaada, et so oma kehalise tund jeeb ka juba na pime peele. Veta omale ka ikka mõni pikem vahetund. Mool omal oli ka täna omigu igavene jäma. Kella seitsme aegu leks igavese lärmi peele uni peeld ee. Ma läksi ukse peele vaatma, et kis seel õues lärmab. Tuli välja,et varesed rambad äi suutnd oma pesa kruntisid ää jägada. Lärmast mis ermus. Muidu oo sii üsna rahulik, istumi naisega kuuri reesta all solaarjumis pale päikse poole.
Mool tuli nüüd meele, ma pidi juba ühe peeva soole elistama. Sa käid nende linna susseritega rohkem läbi kut ma. Ma kuulsi, et nee Kärde mihed pidid seel keskväljakul kangesti midad tõnguma. On see tõsi, et nad pidid omale metrood ehidama. Käina mihed tegid omale senne porgandi riivi valmis, nüüd Kärde omad pidid kartma, et turistid lehtvad keik joonega Käina. Ei jeegid muud üle, kui metroo ehita. Esimene liin pidi väljakult läbi bussijaama otse politsei majasse viima. Vad nüüd äi tea, kas teine liin leheb ikka Selveri juure ka vöi äi lehe. Seda ma kuulsi, et leivamaja juures äi pidand peatust tulema. Kooperatiivi omad olid oma virma märgi jälad naa sügavale aand, et pidi ette jeema. Ma arva, et jo nee anaks vehe kõrvale tõsta. Pea sissekäik pidi pritsumaja tornist tulema. Seisab teine muidu tühjald. Senna pidi lift sisse pandama. Kakskümmend
inimest pidi korraga peele vetma. Aga äi tee, kas üks aaval ka alla saab söita, muidu võib öhtani ootma jeeda, kui nii palju rahvast kokku saab.
Ma aka nüüd lõpedama, äi taha so kallist aega raidada. Jo teitel ikka oome vaba peev oo. Jo neid järelaitamis tundisid võib esmape ka teha.
Kuule keike heed teitele.
Velju, 28. märts
Terit teitele, Mare!
Ma kuulsi täna raadjut, nagu ikka. Omal leheb kohe ulka kergemaks, kui need, millega inimesed oma peed vaevavad. Täna oli nendel keige suurem mure, et ikka äi ole apteekist neid kiir testisid saada. Neid koroona omasi muidugist. Mõtle nüid, et kui testi täpsus oo kolmkümmend prutsenti siis oo ju lihtsam kulli ja kirja visata, sest seel oo ju täpsuse prutsent viiskümmend. Oopis lihtsamini saab. Meitel, sii Hiiumaal, oo nee kiirtestid ammu kasutusel. Lehed kööki, pesed keed korralikuld puhtaks (loulad ilusti põdra maja ee) vetad pussnoa (ee kööginuga veta, sennega vöib jäma tulla, et kui naine vetab, siis mees äi ole nuga teravaks teind ja kui mees vetab, siis naine oo senne nüriks teind) torgid näpu otsa ja kui verd akab tulema, tömmad keelega üle. Kui tunned vere maitset (natust soolane) siis vöid röömusta, et maitse meel oo olemas, tehendab, oled terve. Koroona äi ole külga akand.
Mool oo üks teine jütt veel. Ma kuultsi veel raadjumist, et otsidakse põllumajandusse töö jõudu. Nee kis oo nöus senne raha eest tööd tegema, tahedakse kodu kupata, et meitel nüüd omal neid töötuid tuleb iga peev sorinal juure. Aga map saa mitte aru, kudas see peeks põllumihi aitama. Maal töötades peeb sool tugev teris olema, sa äi tohi karta oma käsi mullaseks teha ja sõnigu sisse astuda. Ma karda, et kui mingi ime läbi tuleks kümme meite töötut maale, siis oleks esimese kolme peevaga kolm tükki reanimatsioonis ja nädala löpuks oleks veel kuus linna tagasi põgenend. Parimal juhul oo siis üks alles jeend,
kinnest vöiks asja saada. See äi ole ka kindel. Ma looda, et tühi kõht paneb mõned siiskid põllumihe ammeti peele mötlema, aa senna leheb veel aega. Sii ka massinad abis ja pole nii ull midad. Vöib olla ole ma ikka veel liiga sinisilmne.
Olgi siis ikka positiivselt negatiivsed!
Velju, 7. aprill
Terit, Mare!
Tänasi uudisi raadjumist kuuldes sai moole üks asi küll selgeks, et see va karoona äi ole mette nahkiirte keest tulnd vaid ikka inimeste käesd. Kujudage nüid ette, keik meedja vahendid reekivad sööma alla ja sööma peele mütu korda peevas, et seiski kodus, ärgi klobistagi teiste seas, kui erpsasti tarvis siis 2+2. Keik vehegi muistusega inimest proovivad sennest kinni pidada. Aga umigu ma kuule, et Tartus oo ühepeeva kamp muistusetta asju igavese piu püsti aand. Nüüd pidid pooled juba aiged olema. See pidi ikka hea peatäis olema, kui muistus nii ee leheb.
Üks uudis tuli veel. Kis mäledab veel seda nõuka-aega, see teab, et kui sa parteis äi olnd, äi saand sa midad ette vetta. Mõnel mihel oo see nõukaaegne rasvakiht naa paks, et hanerasvaga seda maha äi saand. Nüid proovis karu rasvaga aga äi läind asjaks – visedi see üle parda. Mool oo sihane tunne jeend, et see Karu ujub ise välja. Teda äi pee vehese jullaga partei paadi järel vidama.
Soome politsei lohudab rahvast louluga “Elu, armastan sind”. Senne nõuka-aegse loulu loulis kuulsaks eesti mees. Neh, Tartu tudengitele sobiks easte vana lugu “Kus iial pidu peetakse, seal näha võite mind…” ja Evelinile “Nüüd elan Mustamäel…”. Beatriks ädaldas, et taal äi ole midad inge taga. Sii aitaks Sönajälgade loul “Tulge kõik, noored ja vanad…”. Meitel oo kenasi lugusi küll ja rohkem kaa “…ja igaüks leiab oma”.
Olgi ikka positiivselt negatiivsed!
Velju, 18. aprill
Päevakajaline
Kevad tuli sel aastal, jah, teisiti. Mis sest, et talv oli lumeta, loodus toimetab ikka omasoodu – temal on omad reeglid. Inimeste jaoks on kõik muutunud. Ei ole kerge avastada end olukorrast, kus on kindel, et midagi kindlat ei ole. See on kontinentideülene sõda, kusjuures vaenlane on nähtamatu ega pea midagi riigipiiridest, usust või rahast.
Meil on läinud veel suhteliselt hästi. Tundub, et suurkatastroof on ära hoitud, aga sellest kõigest lõpuks välja tulla pole sugugi kerge. Viirus ei kao kuhugi – peame õppima temaga toime tulema. Vähemalt käte pesemise on enamus selgeks saanud.
Elus teeme pidevalt valikuid. On elulised ja ilulised asjad. Olulised elulised asjad võimenduvad kriiside ajal. Sellest tuleb õppida. Tuleb õppida ka iseendaga kompromisse tegema. Tegelikult on elu üks suur kompromiss, alates perest ja lõpetades maailmapoliitikaga. Alati saab kokku leppida. Kui tahetakse.
Üks nädal hakkab jälle läbi saama. Neid raskeid nädalaid tuleb veel. Jõudu ja kannatlikkust teile!
Mare, 18. aprill
Terit!
Ma katsu ikka uudistega kurssis olla, aga ma ole vist midad väga tähtsat maha magand. Väga ea ammedikoht oli saada aga mool jähi sii-vii saatmata. Kujudate ette, et tervise ammet palkas omale neli pii-ärri spetsialisti. Neh, see pakut palk oli jo ka täitsa kina. Nendele pakudi kahe kuu eest mo aasta pints. Ma äi tea täpseld, mida sihane pii-ärr töö tähendab, aga reekimise eesd senne palga seal saab. See koht oleks moole sobind küll, kodus ööldakse moole ikka, et oja oma pool suud kinni. Ma oleks saand end täielikuld realiseerida ja nii rumal ma pole mette, et ma teisi õpeta äi oskaks. Miks neid pii-ärrisid äkisti nii palju taris oo, ma äi tea, aga ma karda, et jo see ameti juhataja oo üks ühe keega riigi ametnik (teise keega ta ojab toolist kinni, et kiski teine seda ee äi tömmaks) ja taal oo raske keikide asjadega akkama saada.
Neid ühe keega ametnikke oo mujal kaa ja nüid nad kiusavad saarlasi. Meite ametnikud oo jo ülitäpsed ja aavad seedustes näpuga järge. Nüid nad keelasid saarlastel ö-tähe sildid ee. Tei teete jo küll neid pruunisi siltisi teede äärdes. Nende peel oo kirjas tähtsad ehidused nigu kirigud ja muusjumid, aga kaa see, kus kihelkond akab ja löpeb. Neh, saarlased panid sildid üles, et kus ö-täht akab ja löpeb. Ühe peeva ma kuulsi telekast, et sildid kästi maha vetta. Ö-täht oo jo saarlaste koubamärk ja nüid tahtvad ametnikud seda ee keelda. Sildid olid kinad ja möte oo ea, seda vöiks edasi mötelda. Äri plaani saaks küll. Vöiks sildid vähesemaks teha, ühte poolde ö-tähe algus ja teise külge ö-tähe lõpp kirjuta ja varre otsa panna. Sihantse sildi vöiks iga endast lugu pidav saarlane oma väravasse üles panna. Nee pöhilised sildid oo tähtsad ja peaks teised välja-näitusele panema. Näiteks koubandus keskusesse.
Olgi ikka positiivselt negatiivsed!
Velju, 1. mai
Tere jälle!
Probleeme saab tekitada täiesti lihtsatest asjadest, iseasi on muidugi, kuidas neid lahendatakse. Mõni saab palka probleemide tekitamise, teine nende lahendamise eest.
Meie põlvkond tuleb vabariigist, kus initsiaalideks N ja S. See oli meite noorusaeg. Aeg, kus muruniiduki asemel oli vikat, mullafreesi asemel labidas, arvuti asemel imemasin Feliks ja liikumapanevaks jõuks kondiaur. Aeg, kus tõde oli ridade vahel ja õigus nende käes, kel võim. Tehnika areng on olnud tohutu aga inimloomus jäänud samaks. Nii et – ei midagi uut siin päikese all. Issanda loomaaed on jätkuvalt mitmekesine, aga kas see mitmekesisus alati rikastab, pole teada. Nõuka-ajal kirusime ametnikke ja asjaajamist, mis võis kohati olla jabur. Osa ametnikke ei osanud eesti keelt, passidesse sattusid vead, aga kedagi ei huvitanud, saadeti pikalt… Lootus, et praegu on kõik hästi – see on sinisilmsetele. Isiklikust kogemusest võin öelda, et oma toolist, ka võimust, kinnihoidmise sündroom tapab inimlikkuse, ka siin, väikesel saarel. Arvan, et on üks inimtüüp, kes tahabki asju keeruliseks ajada, et siis välja paista – kõik algab ju suhtumisest. Selliste inimeste pealt saab õppida seda, milline ise olla ei taha. Rahulikku meelt teile!
Mare, 1. mai
