Olev Mihkelmaa “Hiiumaa hariduselus igapäevaseid väljakutseid jätkub,” tõdes Karin Kokla, kelle juhtida on nii valla haridus- kui kultuurivaldkond.
Kokla sõnul on haridusvaldkonna sisuliste otsuste pädevus vallavalitsusel, seega tuleb haridusjuhil olla võrdne partner kooli- ja lasteaiajuhile, samas ka muudatuste elluviija.
“Mu kogemus kohaliku omavalitsuse haridusvaldkonnas on lühiajaline ja tundsin suurt vajadust teadmiste täiendamise järele,” selgitas Kokla, kes enne maavalitsuste sulgemist 2018. aastal töötas Hiiu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonnas.
Karm kooliskäimine
Kokla ütles, et on oma tööelus olnud avatud enesetäiendamisele ja koolitamisele, kuna elu muutub ja areneb nii kiiresti. Haridusjuhtide arenguprogramm aga oli n-ö karm kooliskäimine, mis nõudis suurt pingutust ja oskuslikku ajaplaneerimist, sest tuli osaleda igakuulistes loengutsüklites, täita vaheülesandeid ja koostada lõputöö.
“Teisest küljest tõi see pingutus kaasa teadmiste suurenemise, heade praktikate näited, elavad mõttevahetused kolleegidega ja kontaktid edaspidiseks,” loetles Kokla programmis osalemise kasu.
Oma lõputöö kirjutas Kokla eelmisel aastal läbi viidud Hiiumaa valla hallatavate asutuste juhtimismudelite kaardistuse protsessist, analüüsides seda omavalitsuse tasandilt.
Praegu on osakonna koordineerida hulga haridus- ja kultuuriasutuste töö: viis lasteaeda, üks lasteaed-põhikool, viis põhikooli, kolm huvikooli, noortekeskused… Osakonna haldusalasse kuulub ka kaks kultuurikeskust, kolm vaba aja keskust ja seitse raamatukogu.
Probleemid sarnased
Haldusreformiga toimunud suured ümberkorraldused on Kokla sõnul nõudnud kohanemisaega nii vallavalitsuselt kui osavaldadelt, aga ka senistest iseseisvatest omavalitsusüksustest üle tulnud haridusasutustelt.
“Valdkonna sisu ühtlustamisele on vaatenurgad väga erinevad,” nentis Kokla.
Samas on haridusteemad tema hinnangul Eesti eri piirkondades sarnased.
Arutletakse selle üle, milline on haldusreformi-järgne lasteaedade ja koolide optimaalne võrk, milline on teenuste ja juhtimise kvaliteet ning koosseisude ja töö tasustamise ühtsed õiguslikud alused, kuidas kaasata erivajadustega õpilasi ning lahendada õpetajate ja tugispetsialistide puudus…
“Seda väärtuslikum on arenguprogrammis osalejatest tekkinud võrgustiku suhtlus, saame omavahel jagada nii häid kui halbu kogemusi,” tõi ta näite, kuidas programmis osalemine igapäevatööd mõjutab.
Kohalike omavalitsuste haridusjuhtide arenguprogramm kutsuti ellu SA Innove, haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti linnade ja valdade liidu poolt.
Programmi eesmärgiks on kohalike omavalitsuste haridusjuhtide kompetentsi suurendamine haridusvaldkonna strateegilisel planeerimisel ja muudatuste juhtimisel.
