Mullu registreeriti Eestimaa teedel rekordiliselt palju liiklusõnnetusi metskitsedega.
Nimelt juhtus 2019. aastal 4885 liiklusõnnetust metskitsedega, mida on kümnendiku võrra enam kui aasta varem. Samas paistis Hiiumaa läinud aastal teiste maakondade võrdluses selgelt silma.
Nimelt juhtus kõige enam õnnetusi Harjumaal, kus registreeriti 902 õnnetust kitsega. Järgnes Pärnumaa 464 liiklusõnnetusega. Eranditult kõige vähem õnnetusi juhtus metskitsedega Hiiumaal, kus terve aasta peale registreeriti 26 sellist avariid. Selles arvestuses oligi Hiiumaa ees tükk tühja maad: õnnetuste rohkuse nimekirjas oli Hiiumaa järel tagantpoolt teine Läänemaa 198 õnnetusega.
Enim kokkupõrkeid on fikseeritud varahommikul ja hommikupoolikul ning hilisõhtul.
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) ulukiõnnetuse eksperdi Urmas Salmu sõnul oli õnnetuste selline kasv Eestis kokku prognoositav.
“Eelkõige on see seotud metskitse kõrge arvukusega, aga ka liiklusintensiivsusega meie teedel. Samas on selgelt näha, et aasta lõpus tänu suurele küttimismahule liiklusõnnetuste arvu kasv aeglustus,” selgitas Salmu.
Kitsedega juhtunud liiklusõnnetuste hulk on jõudnud aga rekordilisele tasemele: 2018. aastal oli liiklusõnnetusi metskitsedega 4408, aasta võrra varem oli juhtumeid 2916.
EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on 2019.–2020. jahiaasta küttimismaht Eesti ajaloo suurim – 31 619 isendit. “Kaasaegse jahipidamise eesmärk on ulukiarvukuse reguleerimine, vähendamaks ulukikahjusid, -haiguseid ja liiklusõnnetuste arvu,” ütles Korts. “Tahaks loota, et tänu intensiivsele küttimisele suudame metskitsede õnnetuste arvu edaspidi vähendada”.
Ent metskitsed pole ainsad loomad, kes Eesti teedel hukka saavad. Mullu hukkus maanteedel 219 põtra, lisaks 18 juhtumit, kus põder sai ilmselt vigastusi, aga jooksis ära metsa. Kirjeldatud hukkumistest toimus 27 raudteel.
Huntidega toimus 3, hirvede ja karuga 10, ilvesega 6 ja metssigadega 103 liiklusõnnetust.
