Üle miljoni euro maksva ja Euroopa Liidu toel kerkiva Hiiumaa erihooldekodu ehitustööd algasid Euroopa päeval.
Euroopa päeval, 9. mail alustas ekskavaator tulevase Hiiumaa erihooldekodu vundamendisüvendi kaevamist. Ka 638 000eurone toetus eriliste vajadustega inimestele uue kodu rajamiseks tuleb Euroopa Liidult. Hoone ehitushind koos käibemaksuga kujunes hankel veidi üle 1 miljoni euro, lisandub 30 000 eurot järelevalveteenuse eest ja projekteerimise eest 84 000 eurot. Kõik kokku veidi üle 1,1 miljoni euro.
Kärdlasse aadressile Pargi 3 rajatakse kahekordne hoone, mille esimesel korrusel pakutakse kogukonnas elamise teenust kümnele ja teisel korrusel ööpäevaringset erihooldusteenust kümnele inimesele. Mõlemad teenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele.
Ehitaja esimene maja
Erihooldekodu ehitab hanke võitnud AS Eston Ehitus ja reedel, kui sotsiaalkeskuse juhataja Riho Rahuojaga tööjärge vaatamas käisime, oli vundamendiauk juba valmis.
Rahuoja meenutas, et ministeeriumis asekantslerina töötades sai käidud nii mõnegi asendushooldekodu ehitusel, aga Hiiumaa erihooldekodu on esimene hoone, mille ehitusega ta nii otseselt seotud.
“Minu jaoks on see väga põnev väljakutse ja võimalus meelde tuletada kunagi ehitus- ja mehaanikatehnikumis õpitut,” ütles Rahuoja.
Nii saavadki erihooldekodu ehituse töökoosolekutel kokku kolm meest: Rahuoja tellija ehk Hiiumaa valla esindajana, omanikujärelevalve esindaja Mart Kaups ja Eston Ehituse projektijuht Mati Palu, kes koordineerib ka Käina elamuskeskuse Tuuletorn ehitust.
Rahuoja nentis, et tööd tuleb sellega juurde: “Olen juba arvestanud, et peaaegu üks päev nädalas kulub ehituse peale.” Samas kiitis ta tegevuskohtade juhatajaid, kes osa ta tööülesandeid üle võtavad.
Teenuste hüppeline areng
Rõõmu teeb talle Hiiumaal pakutavate sotsiaalteenuste hüppeline areng, aga ka kümme uut töökohta. Kui üldhooldekodu teenust saab nii Tohvril kui Putkastes ning pansionaaditeenust pakutakse Kõpus ja Hellamaal, siis ööpäevaringne erihooldekodu teenus on seni null.
“Me saame Hiiumaale juurde olulised teenused, mida varem pole olnud ja hiidlased on käinud mandri peal neid saamas,” ütles Rahuoja.
Tema sõnul on praegu kümmekond ööpäevaringset erihooldust vajavat inimest, kel vanemate tugi kõrvalt kadumas. “Kas on vanemad juba liiga vanaks jäänud ja ei saa hakkama või on vanemad juba surnud ja perel ei ole enam võimalik nende eest ööpäevaringselt hoolitseda,” selgitas ta.
Haljastust jääb alles
Valmiva erihooldekodu peauks jääb jõe poole, sissesõidutee jääb Pargi 2 kinnistul asuvast kunagisest kalevivabriku keldrist jõe poole. Hooldekodu juurde rajatakse ka parkla kuuele autole. Ka üsna suur osa Pargi 3 asuvast õunaaiast õnnestus alles jätta.
“Tahtsime veel rohkem õunapuid alles jätta, aga ehitaja ütles, et need hakkavad ehitamist segama ja saavad ehituse käigus nagunii viga ja siis me leppisime kokku, et kui suuremad tööd on tehtud, siis haljastustööde käigus istutame nende asemele uued õunapuud,”
Alles jääb ka üks suur tamm, aga maha võeti ka puid, mis projekteerija oleks alles jätnud. Rahuoja vahendas ehitaja öeldut, et puude juurestik tulnuks nagunii läbi kaevata. Lisaks olid need maja poole kaldu.
Lammutustööd algavad
Lammutustööde hanke võitis AS Kivilux, kes lähiajal peaks tööga alustama. Pargi 3 asuv vabrikuametnike maja, mida nõukogude ajal kasutas vene piirivalve ja Eesti taasiseseisvumise järel Eesti piirivalve, veel ootab oma saatust. Rahuoja ütles, et arutelud selle üle, mida majaga teha ja kuidas, veel käivad.
“Esialgu, kui see planeering tehti ja arhitektuurikonkurss välja kuulutati, nähti ette selle hoone lammutamine,” rääkis Rahuoja. Vahepeal on muinsuskaitseamet võtnud seisukoha, et tegemist on väärtusliku hoonega, mida küll muinsuskaitse alla ei ole võetud. Küll on amet juhtinud tähelepanu, et vallal on kohustus selliseid olulisi objekte säilitada.
Rahuoja ütles, et sotsiaalkeskuse teine etapp sellepärast ehitamata ei jää: “Hoone renoveerimine ja säilitamine on täiesti erinevad asjad ja see ei tähenda, et peame seda siinsamas säilitama,” viitas ta võimalusele, et majas säilinud olulisi ajaloolisi detaile saab ka maha monteerida ja niimoodi säilitada.
“Milline variant lõpuks tuleb, ma öelda ei oska, aga esimese etapi ehitust see hoone ei sega, teise etapi ehitusel jääks see ühele hoone tiivale ette,” ütles Rahuoja.
Valmib 2020 juulis
Huvitava nüansina rääkis Rahuoja, et nad olid mures, kas ehitaja etteantud ajaga toime tuleb, sest ettevalmistustööd olid paari kuu võrra tähtajast maas.
“Mul oli nii vahva üllatus, kui rääkisin Eston Ehituse juhatajaga muuhulgas ka tähtaegadest, siis tema esimene küsimus oli, miks meil nii pikk tähtaeg on,” naeris Rahuoja. “Et nemad on võimelised kiiremini ehitama.”
Ehituse lõpptähtaeg,
1. juuli 2020, mil ehitaja peab vallale võtmed koos kasutusloaga kätte andma, jäi siiski paika, kuna oli hanketingimustes kajastatud.