Kärdla lennujaam 55

21. aprilli tuntakse ajaloos vähemalt kahe olulise sündmuse tõttu: pärimuse järgi loodi Rooma linn ja sündis Suurbritannia kuninganna Elizabeth II. Vähem on teada, et sellesse nimistusse kuulub 1963. aastast ka Kärdla lennujaam. Sel puhul oleks kohane meenutada, kuidas kõik algas ning anda väike ülevaade, kuidas liigutakse tänapäevast homsesse – eriti mitmeid uudiskünniseid ületanud navigatsiooniseadmete uuendamise küsimuses.
Lennukid lahejääl
22. jaanuari 1932 ajalehe Vaba Maa teatel pöördus Kärdla alevivalitsus teedeministeeriumi poole palvega seada postiühenduse parandamiseks sisse regulaarne lennuliiklus Tallinna ja Hiiumaa vahel. Kehvade jääolude tõttu oli saar sügisestel ja kevadistel aegadel pikalt muust maailmast eraldatud, sest laevaühendus oli väga harv või puudus üldse. Alevivalitsuse palvet arutades jõudis teedeministeerium otsusele, et lennuühendusest asja ei saa – posti oleks ju võimalik saarele viia ja seal lennukilt alla heita, kuid kuidas posti lennukile võtta, jääks lahenduseta, sest Hiiumaal puudub korralik maandumiskoht.
Albert Mäns meenutas oma artiklis “Lennukid Käina lahel”, kuidas 10. veebruaril 1933 peeti Käinas laata, kui ühtaegu kuuldi Vaemla poolt imelikku mürinat – lahejääle maandus kaks lennukit, mida laadarahvas uudistama jooksis. Veidi aja pärast pandi mootorid uuesti tööle ja lennukid läksid teele, mööda jääd. Tolleaegne haruldane sündmus oli tingitud sellest, et laevaliiklus oli jääkartuse tõttu seiskunud ja post pikka aega toomata. Siis tõidki sõjaväelennukid posti saarele.
Lennujaam Käinas
Vahetult peale sõda, 17. juulil 1945 tõusis Tallinnast õhku lennuk PO-9, mida juhtis lendur Subin ja võttis suuna Hiiu saarele. Pardal oli ka Tallinna lennu­jaama töötaja Aleksander Lipp. Tema ülesandeks oli selgitada olukorda lennujaama rajamiseks. Asukohaks valiti Käina ja ülema ametisse asuski Lipp ise. Lennuväljaks sai tavaline põld, mis vihmaga pehmeks muutus ja lennuki vastuvõtmise kohati võimatuks muutis. 23. juuliks 1945 jõuti väljamõõdetud maatükil heinatöödega nii kaugele, et võimalik oli postilennukit vastu võtta. Regulaarse lennu­ühenduse alguseks tuleb pidada 24. juulit 1945, mil saabus esimene plaanipärane postilennuk ja mida juba varakult ootas postimees vankri ja ruunaga.
Aastatega tulid paremad lennukid AN-2, LI-2, IL-14, JAK-12, kuid ühendus jäi ikka ilmastiku meelevalda, sest seadmed olid algelised ja rohuväljakul tuli mõnikord lennukit traktoriga tirida. Näiteks pilvede kõrgust mõõdeti lahtilastud õhupallidega kellalt aega mõõtes. Seda tegid töötajad ilmajaamast, mis asus lennujaamaga samas hoones.
Kui lennuk ei lennanud, ööbisid inimesed Käina lennujaamas ja lähedalasuvates taludes, kuna ühendus saare eri paikadega ei olnud hea. Buss tõi rahva Käinasse sõltumata sellest, kas lennuk lendas või mitte. Tööd oli väga palju, sest kui laev ei liikunud, tuli toiduained eraldi lendudega teele saata. Näiteks Emmastest või Kõrgessaarest toodi liha, kalatehasest kala, Sõpruse kolhoosist munad jne.
Lennujaam Kärdlasse
Kärdla lennujaama koha valis välja toosama Aleksander Lipp ja esimene lend Kärdlasse toimuski 21. aprillil 1963. Maja oli veel pooleli ja lennudokumente vormistati autos. Lennurajaks oli algselt muru­rada, mille Palade poolses otsas kippusid lennukid sisse vajuma. Mõni aasta hiljem asendati see betoonrajaga. Umbes 1966 rajati mustkate, paigaldati uued seadmed ja rajavalgustus ning nii – uue ajajärgu märgilise tähendusena – puudutasidki reaktiiv­lennuki JAK 40 rattad 1971. aastal esimest korda saare pinda. 1978. aastal lendas umbes 20 000 ja 1979. aastal 39 000*.
Aastatel 1988–1989 ehitati lennujaama juurdeehitusena kolmekordne torn, mille ülemisele korrusele tekitati dispetšeriruum, lisaks veel ühekorruseline tiib ameti­ruumidega. 1998 mais algas lennuraja suurremont. Lennuraja pikkuseks sai 1520 meetrit, mis on 240 meetrit vanast pikem ja endise 40 meetrise laiuse asemel (mis oli vajalik tanke vedavatele lennukitele) sai raja laiuseks 30 meetrit. Kivirohkele Hiiu saarele toodi lennuraja, perrooni ning ruleerimisteede kivikillustik kohale siiski Soomest.
Kuulsad lennupäevad
1999. aastast kujunesid lennuväljal mõneaastaseks tavaks augustikuised lennupäevad, mis tõid kokku nii esinejaid kui pealtvaatajaid ja teravate elamuste harrastajaid mitmetest riikidest. Teiste hulgas on kohal olnud ka Leedu vigurlendur, Maailma Karika võitja Jurgis Kairys, samuti Guinnessi rekordi omanik Soome lendur Heikki Nummela.
Üritus oli plaani­kohaselt kahe­päevane – esitluslennud toimusid laupäeval ja tasulised huvilennud rahvale püha­päeval.
1. jaanuaril 2005 liideti Kärdla lennujaam koos teiste väike­lennujaamadega ASiga Tallinna Lennujaam. Ühendatud juhtimise peamiste kasuteguritena nägi vabariigi valitsus võimalust efektiivsemalt rakendada kohalikku lennundusalast oskusteavet ja kaasata regionaallennujaamade investeeringutesse välisvahendeid.
Kaasaegne lennujaam
Praeguseks on Kärdla lennu­jaam Euroopa Komisjoni määruse 139/2014 nõuete kohaselt sertifitseeritud lennuväli ja aeronavigatsiooniteenuse osutaja, mille ohutusjuhtimissüsteem, julgestusmeetmed ja keskkonnakaitse vastavad Bureau Veritase akrediteeringutel ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 standarditele. Lennu­väljal on lennu­ameti sertifitseeritud maismaa- ja merepäästevõimekus, majandus­tegevuse registri kandel kuulub lennuvälja põhi­tegevusse ka lennuki­kütuste tankimine. Rahvusvahelise tsiviil­lennunduse organisatsiooni ICAO vastavus­standardite kohaselt on meie lennu­raja klassiks 3C, mis võimaldab lennurada kasutada lennukitel tiiva­ulatusega kuni 36 meetrit ja telikuvahega kuni 9 meetrit. Koos maan­dumiseks ja õhkutõusuks vajaliku minimaalse raja­pikkusega iseloomustab meie “teenindusvõimekust” paljudele tuntud ning maa­ilmas laialt kasutatav 74 istekohaga ATR 72, mis on ka meie lennu­välja külastanud. Kärdla lennu­jaama külastanud õhusõidukitest leiab fotogalerii ka lennujaama kodulehel http://www.kardla-airport.ee
Regulaarlendudel ületati Eesti taasiseseisvumise järel 10 000 reisija piir esmakordselt 2006. aastal, järgmine nii hea aasta oli 2011. Vahepeal ning järgmistel aastatel on regulaarlendude täituvus olnud väiksem, neist kahvatum 2016. aasta 7022 reisijaga.
Kui vahepeal olid vedajale makstava riigidotatsiooni vähesusel teatud päevad talvistel perioodidel lennuvabad,
on siiski peamine põhjus lennu­välja tundlikkus halbadele ilmastikuoludele, mis suurendab reisijate ebakindlust otsustada oma liikumis­vajadustes just lennuki kasuks. Seepärast ongi edaspidi Hiiu Lehes põhjust pikemalt selgitada ka seda, mida on riik ASi Tallinna Lennujaam omanikuna otsustanud 55aastase Kärdla lennuvälja navigatsioonisüsteemide parendamisel ära teha.
Allan Mäll
Kärdla lennujaama juhataja
*Ajaloo osas kasutatud Elle Kriiska giidi kutseeksami uurimustöö materjali aastast 2007.