Hiiumaa kaitseliitlaste aasta kokkuvõte

Vaatamata sellele, et olukord maailmas ei näita ikka selginemise märke, loodame, et meie meeste püssid paukusid viimast korda 9. ja 10. detsembril Kapastos rutiinsel päevasel ja öisel laskmisel.
Aasta viimase õppusega said meie aastaplaanid kuhjaga täidetud ning võisime tõdeda, et meie tegemistest võttis alati osa märkimisväärne hulk kaitseliitlasi.
Toredate ettevõtmistega said hakkama ka meie naiskodukaitsjad ja noored, kes olid alati toeks kaitseliitlaste üritustel. Suurt tähelepanu pälvis naiste poolt juba neljandat korda korraldatud Aasta isa valimine, seekord Kõpus. Naised panid oma õla alla ka meie malev­konna aupealiku Ülo Tuisu 85. sünni­päeva korraldamisel 12. oktoobril. Üldse on meie naised tublid ega ütle ära ühelgi üritusel kaasalöömisest. Samuti suur tänu ja tunnustus meie noortele.
Kaitseliidu aasta algas 3. jaanuaril, kui rivistusega tähistasime Vabadussõja relvarahu 97. aastapäeva. Mõni päev hiljem pidasime maha oma üldkoosoleku, kus märkisime maha aasta rajajooned. Veebruaris tähistasime pidulikult nii Tartu rahu kui Eesti Vabariigi aasta­päeva. Võidupüha paraad aga toimus teiste kaitseliitlaste vastutusalas ja seda väisas väike osa meie tegevliikmetest. Võidutule võtsime aga vastu oma koduses Kärdla sadamas, kust siis maavanem selle viimast korda valdadesse laiali saatis.
Kõik päevad pole aga pidupäevad ning meie malev­konna kaitseliitlased võtsid osa ka Eesti rahva jaoks süngete küüditamisaastapäevade mälestustalitustest nii 25. märtsil kui ka 14. juunil, mil süüdati küünlaid, helistati kirikukelli ja asetati pärgi.
Kaitseliidu põhiülesandeks on meie riigi turvalisuse kaitse, seda eriti tänapäeva ebastabiilses maailmas. Aastakümneid käib sõda Lähis-Idas, söed paisuvad aeg-ajalt leekideks Ukrainas ja idanaaber täristas mullu eriti agaralt relvi suurõppusel Zapad-2017 ega püüagi oma agressiivseid eesmärke varjata. Lisaks süvendab relvakonflikt Süürias pagulasprobleemi ja ohtrad küberründed ohustavad meie e-maailma. Nägime ju, et meie paljukiidetud IDkaart võib osutuda turvariskiks.
Seetõttu tuleb ka kaitseliitlastel panustada järjest enam turvariskide maandamisele ja oma lahingulise väljaõppe täiendamisele. Seda nii relva- ja laskeväljaõppes, kui ka jao-, rühma- ja kompaniitaktika küsimustes. Tore on tõdeda, et meie kõigil laskepäevadel, mis toimuvad vähemalt neli korda aastas, osaleb harjutustel meeldivalt palju relvavendi.
Lahingulist väljaõpet lihvisime kevadel ja sügisel toimunud kergjalaväe õppusel, kevadel osalesid neil ka Savonlinna reservväelased, kellega seob meid ühine koostöö juba üle kümne aasta. Ühised õppused toimuvad ka Savo kaljusel ja järvederohkel maastikul.
Aasta jooksul harjutasime objekti kaitset ja patrullimist, saime naiskodukaitsja Küllike Tammeveski abiga meditsiinilist väljaõpet ja paljud võtsid osa merepääste­õppustest. Hiiumaa merelist asendit silmas pidades tulebki meil järjest rohkem tähelepanu pöörata ranniku­kaitsele, mis saab üha suuremat tähelepanu ka kõrgemalt poolt. Selle tähtsust rõhutas ka Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili oma suvisel külaskäigul meie malevkonda. Samuti peavad selle olulisust silmas meie NATO liitlaste viimased külas­käigud.
Meie kaitseliitlaste väljaõppe krooniks kujunes aga juba 11. korda, seekord 1.-3. detsembrini Saaremaal möllanud Kaitseliidu suurõppus Orkaan. Kahjuks ei võimaldanud riiklik logistika meil sujuvalt ühelt saarelt teisele ümber paikneda, vaid pidime naabersaarele jõudma mandri kaudu. See tegi meie meeste teekonna seekord eriti pikaks ja suhteliselt keeruliseks. Kaitseliitlased aga on sellega harjunud ning kõik sujus orkaaniilmadele vaatamata suhteliselt hästi. Täielik tagasiside on veel tulemata, kuid tundub, et meie malevkond tuli ka seekordse katsumusega edukalt toime.
Tore on tõdeda, et meie riigi kaitsevõime paraneb iga aastaga ja kaitsekulutused püsivad juba aastaid nõutud kahe protsendi tasemel SKTst. Juhuslikele NATO üksustele lisandus mullu terve liitlaste rasketehnikaga varustatud pataljon meie parimate relvavendade brittide juhtimisel. Kõik see annab kindlust meie julge­oleku tagamiseks ka tulevikus. Lisaks meie lepingupartneritele on Hiiumaa kaitseliitlastel püsivad vendlussidemed soomlastega, kes tunnevad kaasa meie julgeolekule ja isegi kadestavad meie sidemeid maailma tugevama liitlasalliansiga.
Hiiumaa kaitseliitlaste väljaõppe ja isamaaliste ürituste kõrval toimusid ka eelmisel aastal ettevõtmised meie tegevuse tutvustamiseks ja rahvalähedasemaks muutmiseks. Nii korraldasime mais Emadepäeva jalgrattaretke ning orienteerumis­mängu-takistusvõistluse Tihu Kevad. Oktoobris käisime tutvumas sõjaaegsete patareidega ja novembris toimus kõikide laste isadepäev. Usume, et sellised üritused aitavad lähendada meie tegevusi rahvale ja tugevdada kõigi hiidlaste kaitsetahet. Hiiumaa kaitseliitlased osalevad ise samuti sellistel üritustel Läänemaal ja vahel kaugemalgi.
Riigi kaitsmine on kõigi meie kodanike püha kohus. Sõjaolukorras on iga ametikoht riigikaitse ametikoht. Seetõttu loeb iga kaitseliitlase ja iga riigikodaniku panus. Kõik see on kirjutatud meie riigikaitse seadusandlikesse aktidesse, mille loomisele on jõudumööda kaasa aidanud ka allakirjutanu oma tegevusega Kaitseliidu vanemate- ja keskkogus ning Eesti Reserv­ohvitseride Kogu juristide sektsioonis. Iga okas loeb! See on ka selle aasta kevadel toimuva suurõppuse Siil deviisiks ja iseloomustab tabavalt iga kaitseliitlase panust meie isamaa kaitsmisse. Selle õppuse nimel peame tegutsema juba nüüd.
Tibusid loetakse sügisel. Seetõttu tegime esma­kokkuvõtted aastast juba
10. novembril kui tähistasime pidulikult Kaitseliidu 99. aastapäeva ja tunnustasime aasta jooksul enim silma paistnud kaasvõitlejaid. Pidulikult anti üle teenetemärgid ja tänukirjad. On ju kaitseliitlased vabatahtlikud, kes annavad oma panuse riigikaitsele sisemisest veendumusest, selle eest mingit tasu saamata ning alati on tore kui keegi sind vähemalt hea sõnaga meeles peab. Teenetemärk aga jääb tänu meenutama ka tulevastele põlvedele.
Tänavu tähistame suurt juubelit – meie vabariik saab 100aastaseks. Sama vanaks saab ka meie ühine Kaitseliit. Kuigi osa malevaid, sh Lääne malev, võisid oma sajandat juubelit tähistada juba sügisel. Meie saar oli sel ajal aga veel Saksa keisririigi vägede käes. Kuna Hiiumaa malevkond on Lääne maleva osa, jõudsid juubeldamised ka meieni. Ka oli väga suur au viibida 6. detsembril sõprus­linnas Pargases Soome Vabariigi 100. aastapäeva peol.
Head alanud juubeliaastat meile kõigile!

Leitnant Mart Reino
Hiiu malevkonna pealik