Kui Ojaküla Pakapõllu talu peremees Indrek Roosna teisipäeva hommikul maja lähedal asuvasse koplisse lambaid vaatama läks, leidis ta huntide murtud karja.
17pealisest lambakarjast oli elus kolm, kaks, kes aiast välja pääsenud ja koju jooksnud, ning üks, kes ainukesena imekombel elus lambalaipu täis koplis.
Hundid olid tulnud koplisse teepoolsest küljest, hammastega tõmmanud eemale alumise, juba kõdunenud aialati, murdnud 14 lammast ning vaid ühest pool ära söönud.
Marlen: Märgid viitavad hundile
Omanik teatas juhtunust kohalikule jahimehele Kait Holtsmannile, kes soovitas sündmuskoha puutumata jätta ja kutsuda kohale keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare piirkonna jahindusspetsialisti Ivar Marleni.
Järgmisel päeval käis Marlen juhtumit fikseerimas ja kahjusid hindamas. Ta mõõtis murdja kihvajälgede vaheks 5 cm ja ütles, et peaaegu 80protsendilise tõenäosusega on tegemist hundi tapatööga. Lisaks võttis ka hammustuskohtadest villatutte, et määrata DNA ja täpselt teada saada, kas murdjaks oli koer või hunt. “Kõik märgid viitavad siiski, et tegemist oli hundiga,” lisas Marlen.
Omanik oletas, et murdjaid oli vähemalt kaks, sest kolmes kohas lamasid murtud lambad paarikaupa kõrvuti.
Marlen ütles, et poegi hundid nii vara veel murdma ei õpeta, alles septembriks on kutsikad nii suured, et see “koolitöö” ette võtta.
Tulid küla keskele
82aastane Kaleste küla elanik Endel Ulla ütles, et Kõpus oli hundikahjudega viimati tegemist tsaariajal. Pärast seda, isegi teise maailmasõja ajal pole Kõpus huntidest üldse midagi kuulda olnud.
“On üllatav, et hundid nii jultunult tulid tee ääres ja küla keskel, lähimast majast vaid paarisaja meetri kaugusel, asuvale karjamaale lambaid murdma,” nentis Roosna. “See peaks väga ettevaatlikuks tegema kõik Hiiumaa lambakasvatajad.”
Marlen ütles, et üldjuhul murravad hundid loomi kaugetel metsakarjamaadel, kuid ei pelga tulla ka majade lähedale.
Tänavu on Emmastes hundi murtud kuus ja vigastatud kuus lammast. Kuus lammast murti ka Jausas, kuid väidetavalt olid seal murdjateks koerad.
Marlen soovitas Hiiumaa lambakasvatajatel kasutusele võtta täiendavad turvameetmed, panna ametisse karjused, ajada lambad ööseks majalähedastesse aedikutesse või lausa lauta.
Huntide kaitseks?
Otsekui saatuse irooniana oli just eelmisel päeval Hiiu Lehe toimetusse laekunud kirjatöö Saaremaa looduskaitsebioloogilt Tõnu Talvilt, kes kirjutas, et Hiiumaal pole hundid palju paha teinud ning kutsus huntidesse rahumeelsemalt suhtuma (loe lk 2). Kuulnud juhtunust, ütles Talvi: “Väga halb uudis, nagu ära oleksin sõnunud.”
Talvi ütles, et pärast juhtunut peab kindlasti sellel karjamaal, kus murdmine toimus, olukorda kiiresti ja tugevasti muutma. Suurim korduva ründe oht juhul kui oludes midagi ei muutu, on esimese nädala jooksul.
Vaja on lambad teise kohta viia, kui saab siis ööseks lauta ja päeval välja ning uuele karjamaale tuleks paigaldada korralik elektrikarjus, mille alumine traat 20 cm maapinnast, ülemine traat vähemalt 120…130 cm maapinnast ning vool korralikult sees.
Vähesel määral aitab ka karjamaa piiritlemine tugevat inimese lõhna kandvate anumate, kaltsude vms.
Ivar Marlen ütles, et loomaomanikule maksab riik hundi murtud karilooma eest kompensatsiooni vastavalt omaniku määratud maksumusele.
Talvel, kui lumel saab jälgede järgi määrata Hiiumaal elavate huntide arvu, otsustatakse, kas ja kui palju on vaja piirata saarel elavate huntide arvu.
