Jälgi meid
Tüür bänner

UUDISED

Rp 44 ehk rannakaitsepatareist talgute eel

repro
Suurtalgud 28. novembril on tulemas ja enne on vast huvi töstmiseks paslik tutvustada laiemalt ühte metsas ja vösas peidusolevat muinsuskaitsealust ajaloomälestist.
Selleks on Emmaste vallas paiknenud mitme nimega – Söru, Tohvri vöi Hindu– rannapatarei nr 44.
Viimase nime all on see kirjas 1941. aastast pärit vene vägede söjapäevikuis ja see oli ka ametlik nimetus. Sagedamini kohtab kirjanduses aga nimetust Tohvri patarei. Tohvri oli ja on lähedalasuv suurem küla ja Hindult aeti ära 1940. aastal nn baaside lepingu tõttu 16 peret, seega peaaegu terve küla. Lihtsalt patarei pärast.
Patarei algus
Ehitamiseks läks 1940. aasta maikuus, esmalt linnak Tohvrile, seejärel patarei ise Hindu küla maadele. Alles 23. juunil 1941, kui söda juba käis, saadi niikaugele, et patarei n-ö tulistati sisse.
Ehituse ajal jöuti rajada suurtükiöued laskemoonavarjenditega, aga ei jöutud isegi köiki uksi ette panna, rajatisi korralikult pinnasega katta, rääkimata elektrivarustusest jms. Nönda jäi patarei ehitusjärku ja möni rajatis jöudis vaid vundamendini.
Meeskonnast on erinevaid andmeid – ohvitsere kolm kuni üheksa, allohvitsere, madruseid ja seersante kokku 75–128.
Kuna üks relv neljast viidi 3. septembril 1941 Heltermaale, jäi kohapeale ilmselt köige väiksem hulk mehi, 3 ohvitseri ja 75 allohvitseri. Patareid juhtisid komandör, vanemleitnant Katajev ja vanempolitruk Paršajev.
Patarei löpp
Saksa 61. jalaväediviisi lahingupäevikuis on lugeda, et 12. oktoobril rünnati Hiiumaad alates kella 5.30st kui randusid esimesed dessant-
üksused. Oli kolm gruppi: Gruppe West Kitsa küla all, Ost Papsirannas Tilga küla all ja Mitte, mis alles kell 15 maabus Sörul.
12. oktoobri sündmused patarei juures on suhteliselt hästi kajastatud nii saksa kui vene lahingupäevikuis ja kellaajaliselt jälgitavad. Saksa luurepataljoni päevik 12. oktoobrist 1941 on köige lakoonilisem – Hindu patarei lasti öhtuhämaras venelaste poolt öhku ja sakslased vallutasid selle, kaotades neli meest surnute ja kuus haavatutena. Vene poole kaotusteks nimetab Juri Melkonov aastal 2008 ligi kümmet madrust ja üht ennast maha lasknud ohvitseri. Ülejäänud said taganema Tahkuna suunas.
Jalaväediviisi nr 61 päevikus seisab, et kell 5.45 tulistab Hindu patarei teadmata suunas ja kaetakse Pammana patarei tulega Saaremaalt. 15.30 tulistab Hindu patarei enesekaitseks, lahing toimub kella 17–17.45ni ning kell 18 on venelased patarei öhku lasknud ja patarei on vöetud.
Vene päeviku pönevamad kohad on vast saksa laevade tuli patareile kell 7.50 ja kell 9 – tulistavad ristleja ja neli miinilaeva. Edasi kell 10.50 tulistas patarei ise Saaremaad 40 mürsuga. On ka käsud patareile tulistada välja kogu laskemoon kell 17 ja kell 18.01. Samas kästi öhkida patarei ning anti kell 18.17 veelkordne käsk murda välja piiramisröngast koos isikkoosseisu ja relvadega. Komandör Katajev teatas sellest kell 17.40. Side löpetamisest teatab Katajev kell 18.20.
Veel sündmusi
Theodor Pruul, hiidlaste jaoks küll Pruuli Tiuka, rääkis mulle, et patareis olnud 200 meest, ehitamiseks ei olnud mehhanisme, oli kuus hobust ja kolm vankrit, kive ning liiva tassiti sinelihölmadeski. 12 meest ümber suure laudkasti tegid labidatega tsemendisegu. Randa ehitati üle kümne suure tulepesa – dzoti.
Kasutamata jäi 200 tonni tsementi, mida jagunud pärast isegi Käina meestele. Järele jäi ka suur kuuritäis elektrilampe, mis poisikesed lihtsalt puruks peksid kuna nendega polnud midagi peale hakata. Teise positsiooni suurtükk viidi minema ja sinna punkrisse koguti kogu lahingumoon.
Henno Sepp vöttis 1941. aastal osa dessandist Gruppe West koosseisus ja rääkis 2008. aastal Ain Tähistele ja Mart Mönistele, et jöudis Nurste kaudu lahinguteta Tohvri baasi alla. Patareile visati tonnine lennukipomm ja köik jäi peale seda vaikseks. Jutt, et venelane ise laskis patarei öhku, ei vasta töele.
Politruk Paršajevi mälestustest ajalehes 1969. aastal saame lugeda, et seersant Popov laskis end koos allesjäänud lahingumoonaga öhku. Patarei oli 12. oktoobril 20 tundi vahetpidamata tulistanud. Kaotustena nimetab ta seitset surnut ja viit haavatut.
Rp 44 rajatised täna
Metsast ja vösast vöib leida kokku 14 erinevat rajatist vöi selle jälge. Kahuripositsioone koos lahingumoonapunkritega on neli, neist teine vöimsa plahvatusega purunenud ja eriti atraktiivne oma rusudega. On möned vundamendid, poolelijäänud varjend – arvatav juhtimiskeskus, katlamaja-pumbamaja, kaevumaja, veereservuaar, elektrijaam-majutuspunker, kaks kuulipildujadotti, kivipurusti alus, kommunikatsioonitrasside kraav jms.
Näha on, et enamik ehitusmaterjali vöeti rajatiste juurest, kus senini suured augud laiutavad. Et oli kiire ja aega nappis, seda näitavad pooleliolevad ja puuduvad punkrite osad.
Inimestel on peale Hiiumaa looduse huvi ka ajaloo vastu ja söjaeel rajatud rannapatareid paiknevad eriti looduskaunites kohtades. Inimtegevust pole sääl olnud juba vähemalt 50 aastat ja loodus matab raudbetooni endasse.
Praegu on töusvaks turismitrendiks nn militaaarturism, millega saaks Hiiumaale külastajaid juurde ja ega omadki ajalugu unustada tohi. Patarei nr 44 saaks üheks turismiobjektiks vaid siis, kui veidigi hölbustada sellele ligipääsemist.
Loodame, et ilm soosib Hindu patarei nr 44 koristustalguid ja koos mönusa seltskonnaga katsume sääl asjast rohkemgi rääkida.

Urmas Selirand
militaargiid

Veel lugemist:

UUDISED

1938. aastal ilmus Tallinnas Eesti rahvus­väeosade ajaloost rääkiva raamatu “Eesti Rahvus­väeosade album” kolmas osa. Selles on kaks fotot Hiiumaale I maailmasõja ajal rajatud rannakaitsepatareidest....