Arstide streigi ajal on kriitikaobjektiks saanud Hiiumaa haigla vastostetud tomograaf.
Kompuutertomograafist, mille heaks tuhanded inimesed annetasid ETV heategevussaates Jõulutunnel ning mille heaks rahakogumise hiidlased algatasid eelkõige lootuses, et saare insuldihaiged saaksid kaasaegseid uuringuid ja ravi, on viimasel ajal saanud kriitikaobjekt.
Põhjuseks, et jätkuva tervishoiutöötajate streigi ajal on rahanappuse põhjusena päevakorda tõusnud haiglate “võidurelvastumine”.
Doktor vabandas
Eelmisel nädalal pöördus Hiiumaa haigla peaarsti Gennadi Aaviku poole PERHi onkoloog Indrek Oro, kes Hiiumaa haigla tomograafiostu kommenteeris 5. oktoobril TV3 “Seitsmestes uudistes”.
Oro nimetas jutuajamises reporteriga kompuutertomograafi ostmist Hiiumaa haiglasse heaks näiteks sellest, kui keerukas on taolistele otsustele hinnangu andmine. “Püüdes analüüsida nii selle ostu poolt- kui vastuargumente, rõhutasin, et mina pole see inimene, kes mõistaks taolist ostu Hiiumaale hukka, sest arvan, et hiidlased on oma eripärastest elamistingimustest hoolimata väärt korralikku arstiabi ja alati ei saa ökonoomilised kaalutlused olla ainsad otsuse mõjutajad, ” selgitas Oro. Ta väitis, et toimetamisel muutus tema räägitu sisu sootuks ja kõlama jäi väide, et arstid taunivad aparaadiostu.
Hiiumaa haigla peaarst Gennadi Aavik rõhutas vastuskirjas Orole, et kompuutertomograafi ostmine ei olnud haigla idee. Heategevuskampaania algatas ja viis läbi Hiidlaste Koostöökogu. “Tõsi küll, meie ei olnud vastu seadme muretsemisele, kui meile seda “tasuta” pakuti,” selgitas Aavik.
Toob kaasa püsikulu
“Eesti vanasõna ütleb, et kingitud hobuse suhu ei vaadata, kuid tervishoius see paraku nii ei ole,” ütles Oro uudistesaates ja viitas, et 300 000 euroga soetatud tomograaf toob kaasa püsikulud suurusjärgus 30 000 eurot aastas. Napp patsientide hulk aga ei võimalda kulusid tasa teenida.
Uudispealkirja all “Arstid kahtlevad Hiiumaa tomograafi mõttekuses” rääkisid samas saates veel kaks arsti. Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule hoidus kommentaaridest Hiiumaa haigla tomograafi teemal ja ütles, et pigem on investeeringud haiglate seadmeparki olnud väiksemahulised.
Arstide liidu president Andres Kork ütles, et üksikut otsust üldisest kontekstist välja rebida pole mõtet ja kokkuhoiust tervishoiusüsteemi raha nagunii juurde ei tule, kuna niigi on Eesti tervishoid n-ö viimse piirini kuluefektiivne.
Konflikt raha ja inimlikkuse vahel
Reedene Eesti Päevaleht kirjutas, et Hiiumaa tomograaf on “hea näide raha ja inimlikkuse konfliktist”: “Rahalisest vaatepunktist on heategevuskampaania ja sotsiaalministeeriumi erakorralise toetusega muretsetud tomograaf ebapraktiline, sest saarel pole nii palju haigeid, et anda seadmele täiskoormust. Inimlikust aspektist on aparaat ennast õigustanud ka siis, kui vaid ühe inimese elu saab päästetud.”
Ravimiameti peadirektor Alar Irs kirjutas Postimehes tervishoiutöötajate streiki käsitlevas artiklis “Põhjus – allakäik, ajend – arrogants”, et pidevalt tegemata oluliste otsuste taustal riivavad silma populistlikud pisiteod, näiteks mõne kalli meditsiiniseadme soetamine suure furoori saatel.
Roheline Marek Stranberg kirjutas, et meditsiinisüsteem on toiminud masinate ja majade usus. “Uus haigla, uus aparaat on võrdsustatud parema tervisega. Kuigi ei ole ju ühtki masinat, mis iseenesest inimesi terveks teeks. Ilma seda oskava inimese mõtte ja teota. Arsti omata. Naiivne on arvata, et tomograafiga hiidlased saavad ühtäkki tervemaks kui varem,” kirjutas Strandberg oma blogis.
Euroopas väike tegija
Lauale on tõstetud ka riigikontrolli 2008. aastal tehtud meditsiiniseadmete kasutamise auditi mullune järel-audit, milles kritiseeriti sotsiaalminister Hanno Pevkuri üksikotsust toetada hiidlaste tomograafiostu.
2011. a septembris valminud järelauditis märgitakse, et kuigi üha rohkem patsiente saab uuringu õigel ajal, eristuvad selgelt haiglad ja piirkonnad, kus insuldi ja kerge peatrauma kahtlusega patsientidel on väiksemad võimalused saada haigusseisundi diagnoosimiseks vajalikku teenust. Näidetena on toodud Jõgeva, Põlva ja Hiiumaa haigla ning Rapla maakonnahaigla.
Samas auditis tõdeti, et Eestis on miljoni inimese kohta endiselt vähem tomograafe kui Euroopas keskmiselt. Vastavalt 8,2 Eestis, 18,7 Soomes ja OECD riikides keskmiselt 12,5 magnetresonantstomograafi miljoni elaniku kohta.
