Toomas Kokovkin Juba on lepingutega kaetud ja teada, kes kasvatab kapsast, kes punapeeti, kes porgandit, kes sibulat, marjade-kurkide-kõrvitsate-küüslaukudeni välja. “Vaid kartulikasvatajat oleks veel kusagilt juurde vaja – kogu vajaminevat kogust pole veel koos,” selgitas Kõrgessaare abivallavanem Katrin Sarapuu.
“Üks eelis on, et meie lapsed saavad kohalikku toitu, teine, et meie valla inimesed saavad tööd ja tulu, kolmas, et meie põllumaa leiab kasutust ja söötis maad jääb vähemaks,” hindas ta ettevõtmise plusse. Varem osteti aed- ja juurvilju sealt, kust saadi, kord poest, kord mõnelt Hiiumaa tootjalt.
Asi sai alguse sellest kui abivallavanema poole pöördus Lauka kooli söökla juhataja Aimi Aromatova ja tegi ettepaneku, et söökla jaoks vajalikud toiduained võiks osta n-ö omainimeste ehk vallaelanike käest.
“Selle peale arvasin mina, et miks ainult koolisöökla jaoks, võiks ka valla lasteaia jaoks ja kohalikud ettevõtjadki võiks osta toiduained valla tootjate käest,” ütles abivallavanem.
Aasta lõpul saigi vallalehes välja käidud jaanuarikuu kokkusaamine, kuhu oodati nii toiduainete vajajad kui võimalikke kasvatajad.
Esimeseks koosolekuks oli ka koolil ja lasteaial kodutöö tehtud ning teada kui palju ja milliseid toiduaineid nad vajaksid ning millise hinnaga ostaksid.
Siis anti ettevõtjatele-huvilistele poolteist kuud mõtlemisaega, kas nad oleks valmis kasvatama vajamineva koguse kartuleid, kapsaid, kaale ja muid juurikaid, mida toitlustajatel vaja. Igaüks sai täpsed kogused ja hinnad, et saaks arvutada, kas see töö tasub end ära.
Kui märtsikuus uuesti kokku saadi, olid kõik kohaletulnud väga positiivselt häälestatud. “Nad olid välja mõelnud, mida igaüks tahaks kasvatada ning nii saimegi konkreetsed kokkulepped ja nimed järgi mida keegi kasvatab,” lisas Sarapuu.
Ta kinnitas, et selline koostöö ja aedviljade kokkuostmine on täiesti võimalik kui nõuetest kinni peetakse.
Tõuke sai Aromatova nn kohaliku toidu projektist, mille eestvedajaks MTÜ Hiidlaste Koostöökogu ja projektijuht Ly Kaups. Selle projekti käigus on Hiiumaa koolide ja lasteaedade kokad end harinud juba poolteist aastat.
“Tunnen, et see, mida me kohaliku toidu projekti käigus õpime, on väga õige asi – kohalikku toitu tuleb rohkem kasutada,” ütles Aromatova. “Prantsumaal nägime, kuidas seal seda tähtsaks peetakse. Lühike toidukett, kohalik toit ja mahetoit – need on kolm märksõna, millest seal laste toidulaua katmisel lähtutakse,” lisas ta.
“Tegelikult on väga tore, et niisugune praktikutele mõeldud projekt tehti. Muidu on nii, et keegi käib kuskil ja keegi räägib midagi, aga see, kes asja ise teeb, osaleda ei saa – selles mõttes on see projket meeldiv erand,” märkis Katrin Sarapuu.
Lisainfo:
Hiidlaste koostöökogu algatas siseriikliku koostööprojekti “Kohalik toit kohalikult toidulauale”.
Projekt hõlmab Saaremaad, Läänemaad ja Hiiumaad.
Seni on igas maakonnas toimunud seminarid koolide-lasteaedade kokkadele ja majandusjuhtidele.
Hiiumaal toimus Sügislaat, et tutvustada ja näidata saare väiketootjaid, samasugune laat tuleb ka sel aastal 29. septembril.
Praegu on algatamisel uus kohaliku toidu teemaline rahvusvaheline LEADER projekt, millesse kaasatud Prantsusmaa, Inglismaa, Saaremaa ja Hiiumaa koolisööklad, ettevõtjad ja õpilased.
19.–23.märtsil käisid hiidlased ja saarlased koos uue projekti kohtumisel Prantsusmaal Val de Loires. Kaasas oli viis kokka ka Hiiumaalt – Heli Hahndorf (Heltermaa käsitöömaja söögikoht), Elena Linkov (Kärdla koolisöökla), Anu Künnapas (Kärdla lasteaia söökla), Õie Laksberg (Soera talumuuseumi söögikoht) ja Aimi Aromatova (Lauka koolisöökla). Nad tutvusid kohapeal sealsete koolide, köögiviljakasvatajate ja köökide tegevusega.
Allikas: projketijuht, Ly Kaups
