Hiiumaa muuseum on Käina valla maadel asuvat Tobiase memoriaalmuuseumi neli aastat hoidnud kütmata – nüüd tahab muuseum ülejõukäivast filiaalist loobuda.
Kolmapäeval istus koos Hiiumaa muuseumi nõukogu. “Koosoleku ühe osana arutasime Tobiase memoriaalmuuseumi üleandmist või siis rendileandmist või, julgen kasutada ka seda sõna, likvideerimist,” rääkis Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand.
Sel aastal tegi ta katse anda ülejõukäiv Tobiase muuseum teatri- ja muusikamuuseumi hallata.
Direktor ütles, et muuseumil pole enam oma filiaalide ülalpidamiseks ressursse, sest aasta aastalt on ministeerium muuseumi majanduskulusid kärpinud. Suurim langus algas 2008. aastal, siis otsustas direktor lõpetada ka Tobiase muuseumi kütmise.
“Tänavune majanduseelarve on samas mahus, mis see oli 2001. aastal. Tulemuseks, et muuseum ei suuda juba mitu aastat hallata oma osakondi – Tobiase majamuuseumi, Valgul asuvat Kroogi talu ja Mihkli talumuuseumi,” ütles Selirand.
Sestap tegigi muuseumi direktor meeleheitliku katse ja pöördus jõuka Tallinna sugulase, teatri ja muusikamuuseumi poole palvega, et nad Tobiase muuseumi n-ö kostile võtaks.
Raha määrab võimalused
Teatri- ja muusikamuuseumi (TMM) direktor Ülle Reimets ütles, et esialgu soovisid nad muuseumi väga aidata kuna Tobias on südamelähedane ja ka nende muuseumi teema: “Kindlasti on suur kultuuriväärtus nii majal kui heliloojal, kes seal sündis. Pealegi on see ainuke Tobiasele pühendatud muuseum Eestis.”
Paraku paneb sellelegi piirid raha. “Ka meie eelarve on 2005. aasta tasemel,” nentis Reimets, kes tegi ministeeriumile järgmise aasta eelarvesse taotluse, et ülevõetud Tobiase muuseumi korrastamisse investeerida, kuid sai eitava otsuse.
“Loomulikult on sinna lisaraha vaja – ühtegi asja, mis on n-ö poolsurnud olekus, ei saa käivitada ilma investeeringuteta,” kinnitas ka Selirand.
Halb üllatus
Kolmapäeval tabas Ülle Reimetsa aga väga halb üllatus – kui nad osa Hiiumaa muuseumi nõukogu liikmetega avasid Tobiase muuseumis asuva pianiino, millel Tobiaski mänginud, oli näha, et see on seest hallitanud, spoonid lahti ja ühes jalas koid sees. “Pikk niiskuses hoidmine on kahjustanud kõiki nelja pilli, mida muuseumis hoitakse,” kinnitas Reimets.
Ta rõhutas nii muuseumi direktori kui peavarahoidja vastutust: “Mina ei julgeks oma töömaale sellist auku lasta tekkida – see on väga murettekitav ja jama lugu. Isegi kui raha ei ole, vastutus jääb ikka. Ma ei kadesta Helgit ja Urmast.”
Reimets tunnistas, et seda nelja aastat ei saa tagasi pöörata ja kahju, mis museaalidele, aga võib olla ka majale tehtud, tuleb alles hindama hakata: “Minu meelest on see kole, et nii on juhtunud.”
Tema küsimus on, miks ei tehtud TMMile pakkumist Tobiase muuseum üle võtta juba siis, kui otsustati loobuda hoone kütmisest. Veel küsis ta miks pole kasvõi üht muuseumi kaheksast töötajast saadetud tööülesandeid täitma Tobiase muuseumi? Miks pole korda tehtud muuseumi ahju, pliiti, korstnajalga, veevarustust, tualetti, miks pole soetatud õhksoojuspumpa? “Keeldun uskumast, et kord aastast ei saanud esitada kultuurkapitalile tuhandeeurost taotlust nii tähtsa muuseumi korrashoiuks,” ütles Reimets.
Teda üllatas ka see, et isegi saarel tegutsevad Tobiase selts ja Tobiase nimeline Kärdla muusikakool ei korralda helilooja sünnihoones mitte ühtegi üritust: “Mida te siis teistelt ootate kui hiidlased ise oma varandusest ei hooli?” küsis Reimets.
Kas vald võtaks?
Muuseumi direktoril poleks ka selle vastu midagi kui Käina vald muuseumi oma hoolde võtaks.
Üritab ju kultuuriministeerium praegu viit muuseumi: Iisaku, Järvamaa, Läänemaa ja Tartumaa muuseumi ning Mahtra talurahvamuuseumi n-ö kaelast ära saada. Üheteistkümne muuseumidirektori märgukirjale vastas muuseuminõukogu Merike Langi allkirjastatud dokumendis, et nõukogu on kavandatavate muudatustega kursis ning vastuväiteid ei ole. Nii võiks loota, et see variant ka ministeeriumile sobib.
“Mis meil selle vastu oleks kui meil oleks võimas Käina vald, kes oleks suuteline üleval pidama sellist supermuuseumi – see oleks ju kogukonna huvides!” ütles Selirand.
Paraku on suure osa Eesti omavalitsuste majandusseis nukker ja Selirand oletab, et ilmselt pole ka Käina vallal võimekust palgata sinna muuseumi juhatajat ja poole kohaga haldustöötajat, pluss teha investeeringuid maja korrashoiuks. Siiski kavatseb ta küsida ka Käina vallavolikogu arvamust.
Käina vallavanem Ilmi Aksli ütles, et küsimus oli eile arutusel ka Hiiumaa omavalitsuste liidu istungil, kuid Käina vallavalitsus ja volikogu ei ole teemat veel arutanud.
Rendile või müüki?
Võimalusi on veel – riigile kuuluv kinnistu koos hoonetekompleksiga rendile anda. Asja uurimiseks pöördus Selirand kultuuriministeeriumi juristi poole. Selgus, et rohkemaks kui kümneks aastaks riigivara rendile anda ei tohi, samuti ei saa seda rentida nullrendi või sümboolse rendihinna eest ja rendihind peab olema turupõhine.
Selgus, et tervikvarana on muuseumi rendile anda üsna kulukas ja keeruline ning huvilist ei pruugigi leiduda. Selirand selgitas, et saarel asuva ja investeeringutenäljas muuseumi majandamisega kasvõi nulli tulla on ilmvõimatu.
Kui anda kinnistu rendile muuseumipidamise kohustuseta, oleks huvilisi ilmselt küll. See tähendab, et muuseum tuleb museaalidest tühjaks teha, kuid säiliks vähemalt hoonetekompleksina. “Aga kuhu ma kõik selle panen?” on küsimus, millele direktoril vastust ei ole. Lubatud museaalide hoidla ehituse lootuse on ministeerium kaugesse tulevikku lükanud.
Ühe variandi käis muuseuminõunik Marju Reismaa tol koosolekul välja veel – kinnistu ja hooned võib üle anda riigi kinnisvara aktsiaseltsile. Muuseumi nõukogu liikmed kardavad, et siis otsustab riik, et seda muuseumi tal vaja ei ole ning kogu kompleks pannakse müüki. “Siis on seal varsti kellegi suurepärane suvila. Mööda saab sõita, aga kogukonna jaoks on see siis läinud,” nentis Urmas Selirand.
