Avameretuuleparkide arendaja OÜ Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus lubas mullu, pärast kohalike elanike ägedat vastuseisu, et Kalana sadama lähedal asuvale Neupokojevi madalale tuuleelektrijaama sektsiooni ei tule. Keskonnamõjude hindajad pakuvad, et selle võiks sinna ehitada sellegipoolest.
Veebruari algul said MTÜ Ühendus Kodukant Hiiumaa juhatuse liikmed Ester Tammis ja Viktor Rõbtšenko avameretuuleparkide keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande koostanud ekspertgrupi juhilt Ahto Järvikult kirja. Sellest selgub, et Neupokojevi madalikule tahetakse siiski tuugenid püsti panna.
Uus on vaid see, et neid nihutataks esialgu plaanitust veel rohkem lääne poole. Uue variandi kohaselt jääks lähim tuugen Ristna rannikust 8 km kaugusele. Varem oli see Kalana sadamast vaid 3,8 km kaugusel. “Ekspertgrupp loodab, et IV alternatiivlahenduse lülitamine KMH täiendatud aruandesse aitab olulisel määral leevendada MTÜ Ühendus Kodukant Hiiumaa vastuseisu käesolevale projektile,” kirjutas Järvik.
Kas lubadused peavad?
Hirmustes elav helilooja Erkki-Sven Tüür kirjutas 2011. aastal keskkonnaministrile adresseeritud kirjas, et otsus rajada tööstusmaastik imekauni loodusega Kõpu poolsaare lähedale ja Ristna neeme lummava merevaate ette “on sama häbiväärne, kui hakkaksime oma eluruumi kasutama tualettruumiga samal sihtotstarbel”.
Pärast seda lubas Kruus, et Neupokojevi madalikule tuulikuid ei tule: “Konstruktiivse koostöö huvides võime unustada, et Kõpu otsa need tuulikud üldse kunagi joonistatud sai. Eks arendaja esialgsed plaanid kipuvadki tegelikust elust natuke suuremad olema,” kirjutas Kruus Hiiu Lehes.
“Kui tunnetuslik taluvuspiir saab ületatud, siis me ei tee sinna. Kui see on rahva tahe, siis meie ei kavatse sellele vastu hakata,” ütles Kruus ka Eesti Ekspressile.
Kalanasse, esiisade maale suvekodu rajav tööandjate keskliidu juht ja Kalana küla seltsi aktivist Tarmo Kriis kinnitas, et juhul kui lubadust ei peeta, on Nelja Energia käitunud sõnamurdlikult ja kahjustab sellega jätkuvalt kohalike investorite huve. “Kalanasse on eraisikute poolt viimastel aastatel investeeritud miljoneid eurosid lootuses, et säilib puutumatu puhkeala. Kui tulevad tuulikud ja ehitustegevus, siis kannavad kahju nii kohalikud elanikud kui suvehiidlased; inimesed lahkuvad,” kinnitas Kriis.
Ekspertide huvi?
Kruus kinnitas, et OÜ Nelja Energia pakkumine on jätkuvalt jõus ja nad ei ole sellest taganenud. Ta väitis, et kirja saatnud keskkonnamõjude hindamise ekspert ehk mereinstituut on täiesti sõltumatu oma arvamustes ja ilmselt on välja pakutud IV alternatiiv nende algatus.
Samas heitis ta ette, et takistusi veel ühe meretuulepargi sektstiooni rajamiseks teeb keskkonnaamet. “Meie pakkumine eeldas muus osas konstruktiivset koostööd, kuid teatavasti hetkel menetleb keskkonnaamet Apollo madala kaitse alla võtmist ehk ka sellel madalal tuulikute keeldu. Seega asja tuleb lahendada kompleksselt ja otsida kompromisse,” ütles Kruus.
Erkki-Sven Tüür rääkis, et vastutasuks Kõpu merevaadete säilimise eest st, et Ristna rannikule kõige lähemal asuvale Neupokojevi madalale tuugeneid ei ehitataks, küsis Martin Kruus temalt toetust tuugenite ehitamiseks ülejäänud kahele, Apollo ja Vinkovi madalikule. “Põhimõtteliselt ei ole mul midagi kaugel meres asuvate tuulelektrijaamade vastu, olen samuti rohelise mõtteviisiga inimene,” ütles Tüür eile Hiiu Lehele.
2012. a veebruaris-märtsis kavatsevad keskonnamõjude hindajad Hiiumaal korraldada veel avameretuuleparkide teemalisi arutelusid.
Lisainfo
OÜ Nelja Energia alustas Hiiumaa avamere tuulepargi arendust 2006. aastal, mil moodustati ka spetsiaalne projekti ettevõte Hiiumaa Offshore Tuulepark OÜ. Planeeritud on püstitada u 200 elektrituulikut. Tuulikute ühikvõimsus on 3–5 MW. Tuulepargi kavandatav koguvõimsus on u. 700 MW. Lõplik koguvõimsus ja aastatoodang sõltub elektrituulikute valikust ja asetusest.
Tuulepark on kavandatud rajada koosnevana kolmest tuulikute rühmast ehk sektsioonist Hiiumaast põhja, loodesse ja läände jäävatele Apollo, Vinkovi ja Neupokojevi madalatele. Tuulikute projekteeritud eluiga on 20 aastat.
