Tänavuse aastaga saab läbi Hiiumaa arenduskeskuse kaks ja pool aastat kestnud projekt „Hiiumaa konkurentsivõime tugevdamine ja turismisihtkoha arendamine“. Projekti rahastati Euroopa Liidu regionaalarengufondi kaasrahastatud meetmest PKT, mis on suunatud piirkondade konkurentsivõime tõstmisele. Laiemalt mõtleme siinkohal ka Hiiumaa ettevõtluskeskkonna arendamist, koostöö parandamist ettevõtete vahel, uute toodete-teenuste disaini ning töökohtade loomist. Hiiumaa turismialast konkurentsivõimet tuleb selle projekti kontekstis vaadelda nii võrdluses teiste Eesti turismisihtkohtadega kui ka rahvusvaheliselt.
Oluline majandusharu
Välisturistide arvu suurendamine on nii Hiiumaa kui kogu Eesti majanduse mõttes isegi olulisem ülesanne, sest üht ja sama siseturismi tekki maakondade vahel siia-sinna sikutades Eestis tervikuna soojemaks ei lähe. Pigem on oht, et kui näiteks Kassari teeb siseturisti Pärnust või Narva-Jõesuust ärameelitamiseks sooduspakkumisi, vastavad samaga ka Tartu ja Haapsalu ning kokkuvõttes piirkondade turismitulu odavate hindade tõttu hoopis väheneb. Rahvusvaheline turism see-eest toob kogu Eesti majandusse raha juurde ning maksujõulise välismaalase teenindamisest võidavad ka seni ääremaadeks peetud piirkonnad.
Sama põhimõte kehtib Hiiumaa mõõtkavas. Kuni me siin üksteisele kohalikke teenuseid-kaupu müütame, on summaarne tulubaas ikka sama. Täiendav sissetulek saab saarele tulla vaid laeva või lennukiga ning seetõttu on turism Hiiumaa majanduses väga olulisel kohal. Sellest seisukohast lähtusin ka 2021. aastal PKT-taotlust esitades. Peamiste väljakutsetena nägin lühikest hooaega ja mandriühenduse pudelikaela suveperioodi tipphetkedel, võimalustena sõnastasime turismitegijate parema koostöö ja ühise tootearenduse, ürituste-tegevuste korraldamise kevad-sügis-talveperioodil, koolitused ja konkurentide kogemusest õppimise ning süsteemsema mainekujundus- ja turundustegevuse.