Maaleht korraldas eile küsitluse, mida teha Narva tankiga. Valikuvõimalusi oli viis – kolida see Hiiumaa militaarmuuseumisse; värvida roosaks või lillaks nagu tehti Prahas; paigaldada tanki juurde Ukraina sõjakoledustest püsinäitus; korraldada tanki saatuse otsustamiseks narvalaste küsitlus; jätta tank paigale nii, nagu see seni on olnud.
65 protsenti hääletajaist, keda tol ajahetkel oli ligi pool tuhat, toetasid Ain Tähiste välja pakutud mõtet kolida tank Hiiumaa militaarmuuseumisse.
Kõige ebapopulaarsem oli küsitlus, vaid 2 protsenti leidsid, et sel oleks mõtet.
Jah, võib arvata, et eriti paljud narvalased eestikeelset Maalehte ei loe ja kui loeks, olnuks neid, kes tanki samamoodi samasse kohta jätta soovivad, palju rohkem.
Punaste nelkide merd, mis Narva tanki jalamil 9. mail lainetab, on igal juhul päris õõvastav vaadata. Eriti peale seda kui Venemaa Ukrainas sõja vallandas. Sellepärast on Tähiste küsimus vägagi asjakohane.
Teine lugu on Kärdla Kivi Jüriga, mille kohta on samuti on avaldatud arvamust, et sellegi koht võiks olla Tahkunas, militaarmuuseumis.
Muinsuskaitseameti registris on kirjas, et skulptor Endel Taniloo loodud Eesti suurim graniitbüst on pühendatud kõikidele sõduritele, vaatamata sellele, kas nad sõdisid Saksa või Vene armees. Olen kuulnud ka väidet, et just selleks, et poleks aru saada, kumma armee kiivrit morni näoga sõdur kannab, jättis skulptor kiivri lõpuni välja tahumata.
Täna on Hiiumaal muinsuskaitseameti uus peadirektor Liisa-Ly Pakosta, saab temalt küsida, kas Kivi-Jüri tuleks jätta muinsuskaitseta ja muuseumi lohistada.
26. juuli 2022
