Logo Hiiumaa valla üldhariduskoolide põhikooliastmes õpib sel õppeaastal 701 õpilast, kellest valla haridus- ja kultuuriosakonna andmetel üle 28 protsendi vajavad suuremal või vähemal määral tuge võimetekohaseks õppimiseks kaasava hariduse tingimustes.
Projekti “Väikelahendused Hiiumaa koolides HEV õpilaste toetamiseks” käigus oli keskmes eeskätt HEV laste füüsilise keskkonna kohandamine, samuti õppevahendite täiendamine.
Projekti koordineerinud Hiiumaa valla haridusspetsialist Ivi Remmelg ütles, et kuue kooli väike- või abiklassid sisustati õppeks vajaliku mööbli ja/või õppevahenditega, kahes koolis paigaldati kergesti teisaldatavad vaheseinad. Kolmes koolis on olemas istumispallid või istumispadjad lihaspingete leevendamiseks ja rühi parandamiseks. Kolme kooli HEV õpilastele osteti õppevahendeid, nelja kooli jaoks hangiti IT vahendeid HEV õppe paremaks korraldamiseks.
Ühekohalisi lauad võiks olla kõigil
Praeguseks on soetatu õpilaste-õpetajate poolt kasutusse võetud. Koolijuhid, kellelt kommentaare küsime, olid ühte meelt, et õppetingimused paranesid tuntavalt ja sellele on vaja jätku.
Käina kooli direktor Ermo Mäeots näitas reporterile mõlemat väikeklassi, mis nende koolis said ühekohalised moodullauad ja toolid, juurde saadi kaks arvutit ja kaks projektorit ning hulk teraapilisi palle, mis on laste seas populaarsed. Direktori sõnul sätib logopeed ja eripedagoog Tiina Põrk laudu vastavalt tunni teemale – vahel istutakse kõrvuti, vahel ringis, siis jälle igaüks omaette. Üle kuue lapse korraga tunnis pole.
“Igasugune tugi on tähtis, sest nii saab kooli eelarvet muul otstarbel kasutada,” oli direktor projektirahastusega rahul ja tõi näiteks, et HEV lastele sarnaselt vajaksid n-ö ühekohalisi laudu kaheste asemel ka teised õpilased. See plaan on kirjas ka kooli arengukavas, kuid on edasi lükkunud ja tõusis nüüd taas esile kui võimalusterohke lahendus. Ühe klassiruumitäie laudade-toolide väljavahetamine maksab Mäeotsa hinnangul u 3000 eurot, kümne klassiruumi puhul kasvab summa kümnekordseks. “Lisaks peaks need lastele meeldima ja olema ergonoomilised, mitte kõige odavamad ja viletsamad,” selgitas koolijuht, et lapsed üldjuhul hoiavad seda, mis on ilus ja korras.
Lapsi, kellele on üks või teine tugi määratud, on Käina koolis praegu üle 40 ehk peaaegu iga neljas. Mäeots lisas, et üks-ühele õpe, kus lapsega tegeleb individuaalne õpetaja, on vajalik kahele õpilasele, kuid õpetajaid on selleks vaid üks. “Käimas on otsing teise õpetaja leidmiseks, aga peagi on meil õpetajat vaja ka kolmandale lapsele,” kirjeldas ta süvenevat olukorda, kus asjad üksi ei aita, vaid vaja on spetsialiste.
Spetsialiste juurde vaja
Palade põhikooli ja Suuremõisa lasteaed-põhikooli direktori Antti Leigri sõnul on Hiiumaa koolidesse mahutatud üle 50 000 euro maksnud projekt ülihea. “Ent järgmine samm on spetsialistid,” oli ta kindel ja lisas, et heade tugispetsialistide puudus on üleeestiline.
“Meil Paladel on inimesed olemas, aga järgmise õppeaasta alguseks teen kooli pidajale taotluse suurendada sotsiaalpedagoogi ja logopeedi-eripedagoogi koormust ja vastavalt ka palka, sest kooli õpilaste arv suureneb ja tööd on rohkem kui praegu,” seletas ta, miks materiaalsete võimaluste lisandumisel ei saa unustada n-ö suuremat pilti.
Leigri juhtis tähelepanu, et kaasav haridus on kallis haridusmudel. HEV õpilased õpivad tavakoolides ja tavaklassides ja vajavad seetõttu rohkem tuge, õpetaja klassi ees peab aga suutma arvestada ja õpetada nii üliandekaid kui erivajadustega õpilasi ning neid, kel on vaja tugispetsialiste.
Ühekohalised lauad ja toolid, mille Palade põhikool ja Suuremõisa lasteaed-põhikool endale said, on klassides aktiivselt kasutusel, ütles direktor ja rõhutas, et need laiendavad õpetaja võimalusi tundide läbiviimisel, nende senisest mobiilsemaks muutmisel. Täienes ka kooli robootikavahendite varu – just sellega, mis on vajalik neile, kes alles alustavad ja kel on erivajadused.
Tahaks teistele ka!
Emmaste põhikooli direktor Anneli Sadam ütles, et nende koolis väikeklasse ei ole, on logopeedialapsed ja õpilased, kellele määratud tõhustatud tugi ning nende osakaal moodustab ligi veerandi kõigist õpilastest.
Emmaste kool sai direktori sõnul terve HEV klassi sisustuse – moodullauad, mida saab kombineerida ja toolid, helikindla ratastel liigutatava vaheseina, viis tahvelarvutit. “Meie kooli logopeed Krista Leisberg väga kiidab uusi vahendeid, need on end väga hästi õigustanud ja me oleme aru saanud, et neid oleks vaja igasse klassi,” rääkis Sadam.
Direktor tõi esile, et need toetavad õppetegevust ja annavad suuremad võimalused muuta õppeprotsessi huvitavamaks, põnevamaks. Agaralt kasutavad seina taga nokitsemise võimalust lapsed, kel muid erivajadusi ei ole, aga on soov natukeseks eralduda. Samas sobib sein ka rühmatöö tegijate või temporühmade eraldamiseks. Mis ühekohalisi laudu puudutab, siis selgus, et need on Emmaste kooli enamuses klassides. “Me oleme nüüd näinud, et need asjad töötavad, on head!” kinnitas direktor. Ka lapsed on uuendustega kaasa tulnud ja neist elevil.
Koolijuhid nägid vajadust
Ivi Remmelgu sõnul tuli algatus projektivoorus osalemiseks koolijuhtidelt. Seejärel koondas vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond koolide põhjendatud soovid ja vormistas taotluse toetuse saamiseks nagu seda nägi ette haridus- ja teadusministri määrus “Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014–2020”.
Toetusele oli seatud ülempiir 52 280 eurot, mis tulenes põhikooliõpilaste arvust ja toetuse maksimaalne osakaal võis olla kuni 85 protsenti abikõlblikest kuludest.
TASUTUD TEKST
