1. märtsist tõusid parvlaevapiletite hinnad, kuid sõidukite uued üleveonumbrid jätkasid kasvu ka märtsis ja reisijad kassiiridega piletihinna pärast ei pahandanud. Eelmisel nädalal kohtusid TS Laevad juhatuse liikmed Hiiumaa vallavalitsuse ja volikogu, saare ettevõtjate ja turismiklastri esindajatega. “Tulime teatama, et oleme algavaks hooajaks valmis,” võttis TS Laevad esimees Indrek Randveer kohtumise sisupoole kokku.
eaks nimetas ta seda, et klientide arv on kasvuteel: “Märtsis tegime läbi ajaloo suurima tulemuse nii autode kui klientide arvu mõttes. Ka kvartali tulemused olid väga tublid.”
TS Laevad kahel liinil üleveetud sõidukite arv oli märtsis mõlemal liinil rekordiline ja ületas 7 protsendiga isegi senist rekordiaastat 2019. Reisijate arv jäi veel rekordilisele 2019. aasta märtsikuule 8 protsendiga alla. Võrreldes mullu märtsiga, aga teenindas ettevõte tänavu märtsis lausa 41(!) protsenti reisijaid enam.
TS Laevad juhatuse liige ja teenindusvaldkonna juht Ave Metsla ütles, et kuna 2020. ja 2021. aastal oli koroona tõttu erinevaid piiranguid ja sõitjaid seetõttu vähem, ei sobi need hästi võrdlusaluseks – kasvunumbrid on ebaloomulikult suured. Just sellepärast võeti võrdlusaluseks senine tippaasta, koroonaeelne 2019 ja tulemuseks on 7 protsenti kasvu.
Veokite arv on jätkuvalt suur olnud ka aprillis, märkis Metsla. Juba on tulnud veokite teenindamiseks teha lisareise.
Metsla rääkis, et ka nemad vedajana olid mures, kuidas reisijad hinnatõusule reageerivad. Kassatöötajatelt on nad seepärast küsinud, kuidas reisijad sellesse suhtuvad. “Kummalgi liinil ei ole ettevõtte töötajad negatiivset tagasisidet hinnatõusu kohta saanud,” kinnitas ta. “Ju siis see periood, mis hinnatõusule eelnes, oli piisavalt pikk ja inimesed said oma küsimused ära küsida.”
Rohkem veomahtu, vähem dokki
Guldar Kivro sõnul on hea uudis, et sel aastal tehakse Hiiumaa liinil rohkem reise, kui siin kunagi olnud. Sel aastal kasvab Hiiumaa liini veomaht 212 reisi võrra, Mandri-Muhumaa liinil 1100 reisi võrra.
Metsla juhtis tähelepanu, et tegu ei ole lisareisidega, vaid need on graafikus olevad reisid, mis oluliselt kasvatavad liini veomahtu.
Metsla sõnul on hea ka see, et kõik laevad on dokis ära käinud ja järgmised kaks aastat dokitöid ja suuremaid hooldusi planeeritud ei ole. “See tähendab, et kevadisel ja sügisesel koolivaheajal on liinil põhilaevad teenindamas,” ütles Metsla.
Sel kevadel juhtus nii, et Hiiumaa turismiklaster ja ettevõtjad korraldasid kampaania ja ootasid koolivaheajal saarele külalistevoogu, aga just siis läks üks põhilaev korralisse dokihooldusse.
“Leppisime omavahel ka kokku, et tulevikus arutame selle alati omavahel läbi – ei tea ju meie, milliseid kampaaniaid nad teevad, kui nad meid ei teavita. Ja meil on juba praegu teada järgmised dokitööde ajad, mis tulenevad sertifikaatide lõppemisest, aga me saame neid kindlasti nädal siia-sinna liigutada. Kindlasti on see koht, kus omavahel läbi rääkida,” ütles juhatuse esimees.
Lisalaeva hädasti vaja
“Ühel meelel oleme Hiiumaa vallaga ka selles, et peatselt on siia liinile suvel appi vaja täiendavat laeva, sest me varsti ei ole võimelised tipphooaegu ära teenindama,” lisas Guldar Kivro, kelle sõnul sellega praegu tegeletakse.
Esimene proovikivi sel aastal oli äsjased kevadpühad, mis tõid sadamatesse järjekorrad ja pahased laevast mahajääjad. Hea tuttav, kes läks pühapäeval kell 12 väljunud laevale, jagas muljeid: “Praam on viimseni täis, viimane sõiduauto pandi põigiti peale, mahajääjaid oli palju, veokaid eriti.”
Randveer ütles, et kui uue laeva hankimine oleks olnud nende käes, oleksid nad selle 2024. aastaks valmis ehitanud, aga teatud põhjustel võttis ministeerium selle üle ja hakkas sellega ise tegelema. “Mis oli väga õige mõte ministeeriumi poolt vaadates ka, ta nägi võimalust, et kasutatakse ära CO2 Euroopa Liidu raha, paraku need rahad on nüüd ka elektri hinnatõusu leevendamiseks “mehele pandud”,” rääkis Randveer.
Otsust uue laeva ehitus uuesti TS Laevad hooleks anda, pole veel keegi teinud, aga Randveer kinnitas, et nad on selleks valmis.
“Vedajana oleme me väljendanud oma muret, et seda ressurssi on juurde vaja, sest aastad näitavad seda, et tung saartele aina kasvab,” ütles Kivro, et aasta-aastalt tuleb juurde nii autosid kui inimesi. “Meie jaoks on kõige kriitilisem autode arv, suurem reisijate arv ei ole nende laevadega probleem.”
Kivro sõnul on nad turult uurinud, millised võimalused on ja suhelnud parvlaevaomanikega Vahemerest kuni Kanadani välja ja uurinud, kas kellelgi jääb kuskil mõni sobiv alus üle. “Põhirõhk on sõnal sobiv, sest kui mullu suvel spekuleeriti, et Norra turg on laevu täis, siis kahjuks Norra turul olevad laevad ei sobi Eesti lipu alla – nõuded, mis on Eestis laevadele pandud lipu alla toomiseks, on niivõrd detailsed, et Norras saavad need laevad sõita, aga Eestis ei saa,” selgitas Kivro.
Kunagi saartevahelistel liinidel sõitnud Hiiumaa-tüüpi parvlaevad teenivad praegu Kanadas ja on lepingutega kaetud. Guldar Kivro ütles, et ka nende laevade omanikega on suheldud ja neile antakse teada, kui mõni vabaneb.
