Häli-Herta Haavapuu Arenduskeskuse juht Liis Remmelg ütles, et Hiiumaa turismi uue juhtimismudeli kohaselt peaks turismiarendusega tegelema üks organisatsioon või klaster, kuhu kuuluvad liikmed nii avalikust kui erasektorist.
Kuna eesmärgiks on kaasata ettevõtjad, siis delegeeris Hiiumaa Arenduskeskus projekti elluviimise MTÜle Hiiumaa Turismiliit, mis tegutseb siinsete turismiettevõtete katusorganisatsioonina.
Turismiliidus veab projekti Ly Johansen, kes omakorda teeb koostööd OÜ BDA Consulting eksperdi Ülle Puustusmaaga.
“Ettevõtjate kaasamine organisatsiooni annab ettevõtjatele võimaluse saare turismiarengut puudutavates küsimustes ja tegevustes kaasa rääkida ning saare tulevikku kujundada,” rõhutas Remmelg. Erinevalt varasemast saavad ettevõtjad edaspidi osaleda ka otsustamisel ning neile pakutakse klastris osalemise tasu eest vastu kokkulepitud hulgal arendusja turundusteenuseid.
Projekti käigus analüüsitakse senist Hiiumaa turismiarendamise juhtimismudelit ja koostatakse ettepanekud uue mudeli rakendamiseks.
Eestvedajate hinnangul muutub klastri käivitumise tulemusel Hiiumaa arendamine ja turundamine sihipärasemaks, tagatakse Hiiumaa turismiettevõtjate jätkusuutlikkus ning ressursside koondamisel paigaldatakse ressursid säästvamalt ning otstarbekamalt ja seeläbi luuakse võimalused täiendava tulu teenimiseks.
Uue juhtimismudeli väljatöötamiseks taotles arenduskeskus rahastust EASist.
Projekti maksumus on üle 14 000 euro. Suve lõpust alates on toimunud mitmeid kohtumisi, kuid turismiklastrit veel loodud ei ole. Siiski on Remmelg optimistlik, öeldes, et projekti lõpptähtajaks eeloleva aasta märtsi lõpus peab olema uus turismi juhtimismudel moodustatud.
Muudatused üle riigi Lisaks kohalikele vajadustele on Hiiumaa uue turismi juhtimismudeli loomine ajendatud EASi Turismiarenduskeskuse eesmärgist muuta turismijuhtimist üleriigiliselt. Remmelg selgitas, et praegu tegelevad turismi arendus- ja turundustegevustega kümned ühingud ja organisatsioonid, kes kõik konkureerivad ühele ja samale ressursile ning tihti ei kooskõlasta oma plaane ja tegevusi teiste oma piir konnas tegutsejatega.
Sellest tingituna on EASi Turismiarenduskeskusel plaan moodustada üle Eesti viis kuni kaheksa tugevat turismi juhtimisorganisatsiooni, mida nimetatakse DMO (Destination Management Organisation). Eeldatavalt tehakse nendes koostööd kõikide n-ö piirkonna turismi ökosüsteemi kuuluvate organisatsioonidega ning nendele lisaks ettevõtjatega. “EAS Turismiarenduskeskus ootab, et lisaks avalikule rahale panustavad edaspidi turismiarendusse ka ettevõtjad,” märkis Remmelg.
Eeskuju Ida-Virumaalt Hiiumaa arenduskeskus on siinse turismiklastri moodustamisel seadnud eeskujuks Ida-Viru turismiklastri. See tegutseb Ida-Viru arenduskeskuse ehk SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse koordineerimisel ning on Remmelgu sõnul ainus pikaajaliselt – alates aastast 2008 – tegutsenud ja tänaseks häid tulemusi näidanud turismiklaster Eestis.
Kui Ida-Viru turismiklastri eesmärgiks on tutvustada Ida-Virumaad kui avastamisväärset ja mitmekülgseid võimalusi pakkuvat turismisihtkohta, et kaasata uusi sihtgruppe ja sihtturge ning suurendada Ida-Virumaa külastatavust ja turismitulu, siis sarnased eesmärgid on ka Hiiumaa turismiklastri “Kuna Ida-Vir umaa ja Hiiumaa on oma suuruselt, asukohast ja eesmärkidelt erinevad, siis ei saa aga IdaViru turismiklastri toimimismudelit üks-ühele Hiiumaal rakendada,” tõdes Remmelg.
Suurimaks väljakutseks ja erinevuseks peab ta ühelt poolt suurt mikroettevõtjate osakaalu Hiiumaal ja teisalt aastaringselt tegutsevate turismiettevõtjate väikest osakaalu.
Ühe hiljutise sammuna Hiiumaa tuntuse tõstmisel viis Arenduskeskus sügisel läbi digitaalse sügiskampaania “Vananaiste suvi”. Keskuse juhi sõnul oli kampaania edukas ja tuletas meelde, et Hiiumaale tasub tulla mitte ainult suvel, vaid ka muul ajal, mida tavaliselt on peetud madalhooajaks. Kampaaniaprojekti maksumus oli ligikaudu 10 000 eurot.
Roheline sihtkoht
Remmelg rõõmustas, et alates tänavuse aasta oktoobrist on Hiiumaa kinnitatud 2020. aasta TOP100 kestlike sihtkohtade nimekirja. Eestist kuulub sellesse veel kuus piirkonda – Pärnu-, Saare-, Järva- ja Lahemaa ning Tartu ja Rakvere.
Rohelised sihtkohad – Green Destinations – on rahvusvaheline programm, mille läbijad saavad erineval tasemel tunnusmärgi ja koos sellega osa ühistest arendus- ja turundustegevustest. Esialgu vastab Hiiumaa 30le kriteeriumile. Põhinimekirja pääsemiseks tuleb täita veel 70 kriteeriumi ja arendus keskuse juhi sõnul see töö projektijuht Anne-Ly Torstenssoni eestvedamisel praegu käib.
Remmelgu sõnul me hiidlastena teame, et Hiiumaa on kestlik ja roheline sihtkoht võrreldes muu maailmaga, kuid ülejäänud maailm võrdleb sihtkohti omatud sertifikaatide, tähiste ja tunnustuste järgi. Rahvusvahelisel tasemel konkurentsis püsimiseks on Hiiumaal vaja samuti tunnustusi omada. Üks sellistest võimalustest on Green Destinations tunnustus, mis annab konkurentsieelise meiega sarnaste, kuid märgiseta sihtkohtade seas ja aitab jõuda oma sihtgrupini – keskkonnateadlike ja keskkonnast hoolivate külalisteni.
