Katrin Sarapuu kogust Uutja ja teistpidi mõtleja Nii on Hiiumaa juurtega Sulev Nõmmik enda kohta ise öelnud. Mikk Mikiver on öelnud, et ta oli väga erk vaatleja, ta oli eluraamatu lugeja. Arne Mikk on täiendanud seda mõtet, et ta mõtles kogu aeg, ta kirjutas kogu aeg, ta oli kogu aeg teel.
Oma eluajal jõudis ta teha nii mõndagi, mis aegade jooksul pole kaotanud midagi oma värvikusest. Enam kui 600 Uduvere-lugu naerutasid ja lohutasid väga paljusid eestlasi. Kui neid praegugi kuulata-vaadata, siis tundub, et positiivne huumor, satiir ja nali on tõesti aegumatu, mis siis, et kontekst oli tol ajal hoopis teine.
Sulevit on iseloomustatud ühelt poolt avatud inimesena, kellele meeldis seltskond, suhtlus, hea huumor. Samas oli ta isiklikul suhtlustasandil pigem kinnine, vaoshoitud.
Loomeinimesena vajas ta tunnustust ja tähelepanu, mis on ka loomulik.
Nõmmikult küsiti kord: “Kas teile meeldib, kui kogu rahvas tunneb teid?”
Nõmmik vastas: “Kui see tõepoolest nii oleks, mis jääks mul siis muud üle, kui südames soovida, et ta mind niipea ei unustaks.”
Avalikku tunnustust sai ta eelkõige rahvalt aplausi näol. Aastal 1988 anti Sulev Nõmmikule huumoriauhind Meie Mats. Küllap humoorikad tegelaskujud ongi need, mis temast mitmetele põlvkondadele kõige enam meelde jäänud. Tema enda kehastatud Kärna Ärni tegelaskuju, koostöös Vello Viisimaa, Ervin Abeli jt tehtud estraadikavad… ta oli tõeliselt särav estraadikunstnik.
Neeme Kuningas on öelnud: “Sulev Nõmmikuga seostuvad mõlemad teatrimaskid, naerev ja tõsine. Teda kiputakse pidama vaid veidrikust naerutajaks, mahlaka ja rahvapärase ütlemisega koomikuks, kuid lähedastel teatri kolleegidel oli privileeg märgata ka tema võimet ja oskust uurida inimest süvitsi.”
Sulev Nõmmik oli suurepärane näitleja, kuid sama hästi võinuks olla ka kirjanik. Tema mälestused “Minu elu tsunftis” on kirja pandud vaimustavas eesti keeles.
Kõik teavad, et Saaremaal oli Nõmmikul suvekodu, seal tegi ta oma filme ning Kuressaare haiglas ta 28. juulil 1992 ka suri, kuidas aga on ta seotud Hiiumaaga?
Ikkagi hiidlane!
Sulev Nabi sündis 11. jaanuaril 1931 Tallinnas ja esimesed viis ja pool aastat kandis ta oma ema Marta perekonna nime Nabi. Marta oli üks Pihla kõrtsmiku Peeter Nabi/ Nabbi neljast tütrest ja Sulev tema ainuke lapselaps. Reigi kiriku vastas üle tee asunud Pihla kõrts on kuulsaks kirjutatud Gustav Ernesaksa ooperi “Tormide rand” kõrtsistseenis. Nüüdseks on sellest järel pisut kõrgem koht maantee ääres.
Tollase Kõrgessaare valla algatusel meenutasime Nõmmikut ja tema seoseid Hiiumaaga Sulevi 80. sünniaastapäeva puhul Reigi pastoraadis toimunud mälestussündmusega. Samuti panime väikese tähise Pihla kõrtsi asukohale. Loodan, et peagi on meil taas põhjust üheskoos midagi toredat ette võtta, et ka Hiiumaa rahvas ikka Sulevit mäletaks – just nii nagu ta südames soovis. On selleks siis mälestuspink, -näitus või meenutuste õhtu või midagi muud, mida võiks ette võtta suvepoole, kui kokkusaamisi saab õueski korraldada.
Sulev Nõmmiku tunnustused
Riiklikult tunnustati Sulev Nõmmikut aastal 1976 Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetusega.
1972. aastal sai Nõmmik ENSV Teatriühingu aasta preemia lavastuse “Mees La Manchast” eest; 1975. aastal ENSV Teatriühingu aastapreemia Bojaari osatäitmise eest lavastuses “Neiud ärevil”.
Sulev Nõmmik on mänginud filmides ning lavastanud ülimenukad telemängufilmid “Mehed ei nuta” (1968), mis 1971. aastal sai Varna rahvusvahelise festivali preemia, “Noor pensionär” (1972) ja “Siin me oleme!” (1979).
Koos Enn Vetemaaga kirjutas ta ka nende filmide stsenaariumid. Tema 12 telefi lmist neid kolme on ETV ekraanil läbi aegade näidatud tõenäoliselt rohkem kui midagi muud.
Eesti fi lmi 100. sünnipäeva puhul sajandi parima Eesti filmi valimisel jõudis Sulev Nõmmiku komöödiaid esiviisikusse koguni kaks. Kolmanda koha sai 18 protsenti häältest kogunud “Siin me oleme!”, neljandaks valis rahvas “Mehed ei nuta”, mis sai 7 protsenti häältest.
Sajandi fi lmiauhindade jagamisel olid Sajandi fi lmi paarina viie nominendi hulgas Sulev Nõmmik ja Ervin Abel (eri fi lmides). Samuti jõudis Sajandi fi lmikillu nominentide hulka filmist “Siin me oleme” lause “Ütle talle, et me oleme Tallinnast. Ütle talle, et me maksame”. Sajandi fi lmilaulu nominentide hulka jõudis laul samast fi lmist “Majakene mere ääres”, mille autorid on Ülo Vinter ja Enn Vetemaa.
Nõmmiku 20 operetilavastusest Estonias hoiab 1969. aastal lavastatud Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe kirjutatud muusikal “Pipi Pikksukk” 25 lava-aasta ja 402 etenduskorraga väga raskesti löödavat Eesti rekordit.
Praktiliselt terve oma tööelu oli ta seotud Estonia teatriga: aastatel 1947–1992 töötas Sulev Nõmmik vaheaegadega Estonia teatris: 1947–1948 valgustaja, 1948–1951 ja 1954– 1962 balletitantsija ning 1962–1992 näitleja, näitejuhi ja lavastajana.
Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.
KATRIN SARAPUU
