Esimese Eesti Vabariigi riigipeana külastas Hiiumaad 28. augustil 1938 president Konstantin Päts.
Pätsi visiit leidis aset poliitiliselt murrangulisel ajal, mil maailma mõjukaid suurriike juhtisid totalitaarsed valitsejad. Saksamaal pääsesid 1932. a juulis peetud parlamendivalimiste järel võimule natsionaalsotsialistid, Nõukogude liidus tugevnes Kommunistliku Partei (NLKP) peasekretäri Jossif Stalini režiim, Aasias hõivas Jaapani keiserlik armee üha uusi alasid.
Pätsi külastuse ajaks polnud Euroopas enam Austria riiki, mille Natsi-Saksamaa oli 1938. a kevadel annekteerinud. Kuu aega pärast presidendi visiiti toimus Müncheni konverents, kus Suurbritannia soostus Adolf Hitleri nõudega, mille alusel pidi Tšehhoslovakkia loovutama Sudeedimaa Natsi-Saksamaale. Pool aastat hiljem lakkas Tšehhoslovakkia omariiklus. Vähem kui aasta peale visiiti sõlmiti Molotov-Ribbentrop pakt, mille alusel jagasid Nõukogude liit ja Natsi-Saksamaa mõjualad Euroopas.
President Päts külastas Hiiumaad Putkaste põllutöökooli juures peetud laada ja rahvuspüha raames. 1934. a
12. märtsil alanud kaitseseisukorra järel kehtis Eestis üheparteirežiim, mille tulemusena kujunes valitsevaks parteiks Isamaaliit. Just Isamaaliidu Hiiumaa osakonnad korraldasid rahvuspäeva. Visiidiga seoses sõitis saarele Isamaaliidu koor eesotsas dirigent Herbert Roosmaga. Samuti viibis Hiiumaal riikliku propaganda talituse juht Edgar Kigaste.
Hiiumaale minek ei läinud siiski päris esialgsete plaanide järgi. Nimelt toimus presidendi kaaskonnas seoses Hiiumaale minekuga ka üks suurem muudatus. Kui algselt pidi Pätsi reisil saatma haridusminister Aleksander Jaakson, siis teadmata põhjusel asendas teda siseminister Richard Veermaa.
Pühapäeval, 28. augustil 1938 oli inimestel seoses lõikusajaga tööd rohkem kui küll. Sellest hoolimata osales presidendiga seotud üritustel 6000 inimest ehk kolmandik saare tolleaegsest elanikkonnast.
Pidulik vastuvõtt
Päts asus Tallinnast teele hommikul kell 8. Ta siirdus esmalt läbi Keila Haapsallu, tehes esimese peatuse Harju ja Lääne maakondade piiril, kus külalisi võtsid vastu Lääne-Saare abiprefekt ja Lääne abimaavanem.
President saabus Hiiumaale aurikul Meripoeg. See oli tollal Eesti veeteede ameti uusim laev, mis oli valminud sama aasta märtsis ja oli mõeldud meremärkide paigaldamiseks. Sama laevaga käis Päts aasta hiljem ka Saaremaal.
Meripoeg jõudis Heltermaale kella 11.30 paiku. Sadamas toimunud pidulikul vastuvõtul astus president kaitseliidu orkestri mängitud Eesti hümni saatel kaile, kuhu oli püstitatud tammelehtedega kaunistatud auvärav. Esmalt tervitas teda Kigaste, seejärel pidas lühikese ettekande Lääne-Saare politseiprefekt Leonid Kane. Järgmisena esitles end presidendile Lääne maavanem Artur Kasterpalu, kellest sai ka presidendi visiidi ametlik läbiviija. Seejärel kohtus president Lääne-Saare kaitseringkonna ülema kolonel Mart Tuisu ja Kaitseliidu Lääne maleva pealiku Karl Naaritsaga. Lõpuks pidas lühikese kõne Pühalepa vallavanem Johannes Remmelkoor.
Presidendi korteež sõitis sadamast edasi Putkastesse, kus Päts kohtus ülejäänud Hiiumaa omavalitsusjuhtidega. Kärdla linnapea Arnold Post kinkis talle mälestusalbumi. Riigipea tutvus näitusel põllusaaduste ja töövahenditega. Tollaste lehtede andmetel pakkusid presidendile erilist huvi angerjamõrrad, haruldasest jugapuust valmistatud esemed ja Hiiumaa hobused. Samuti oli ta vaimustunud hiiu valsist. Visiidist tehtud kinoringvaade on varaseim salvestus sellest kuulsast tantsust.
Rahvuspüha pidustustel pidasid jumalateenistusi Käina luteri kiriku pastor Voldemar Kirotar ja viimaseid kuid ametis olev Kuri õigeusukiriku preester Mihail Ervart. Hiiumaa ühendkoorid esitasid dirigent Julius Soosteri juhtimisel Hiiumaa hümni.
Tuntum Hiiumaa hümn on olnud Eesti hümni autori Friedrich Paciuse viisi ja Reigi pastori Gustav Felix Rinne sõnadega lugu “Hioma- ehk
issamaa laul”. Presidendi visiidi ajal aga mängiti arvatavasti Julius Soosteri lugu.
Putkastest lahkudes ütles president Päts hüvastijätuks prohvetlikud sõnad: “Ma võtan teie juurest hea tuju kaasa ja arvan, et kui mul elu ja tervis on ja kui vanadus mind maha ei võta, siis tulen teid ükskord jälle vaatama.”
Presidendi üllatus
Vahepeal tegi Päts ka lühikese programmivälise külastuse, väisates Kaupsi sood, et tutvuda maaparandustöödega. Kui mujal Eestis sai maaparandus õige hoo sisse alles nõukogude ajal, siis Hiiumaa alad kuivendati põhiosas juba Eesti Vabariigi ajal. Kuivendustööde järel oli Kaupsi soos 90,7 hektarit haritud uudismaad, kus karjatati Putkaste kooli 94pealist punasekirjut lehmakarja.
Putkastest siirdus president edasi Käina algkooli, kus mudilaste keelpilliorkester andis talle koolijuhataja Tõnu Paometsa juhtimisel kontserdi. Enamik kontserdil kasutatud pillidest oli valmistatud Hiiumaal. President toetas kooli 500 krooniga, millest 400 krooni läks uute pillide soetamiseks.
Teel Emmastesse peatus president tolleaegse Hiiumaa lasterikkaima perekonna Piilide juures. Joosep Piilil ja tema abikaasal oli kokku 13 last, kellest üks oli selleks ajaks kahjuks surnud. President toetas peret 300 krooniga ja sõidutas nelja last mõnisada meetrit oma autoga.
Visiidi viimane peatus oli Emmaste algkoolis, kus president toetas 300 krooniga vaeseid õpilasi. Ta ütles hüvastijätuks: “Olen mööda Eestit palju sõitnud, aga nii korralikke maju, kui Hiiumaal, olen näinud harva.”
Tolleaegsete ajalehtede andmetel kestis presidendi visiit Hiiumaal umbes 10 tundi.
Teise maailmasõja puhkedes said paljud isikud nii presidendi kaaskonnast kui võõrustajate poolelt sõjakeerises surma või saadeti vangilaagrisse.
KALEV KASK
Hiiumaa muuseumi teadur
