Harda Roosna “See oli hiiglaslik ettevõtmine,” ütles Dagöplasti juhataja Jørn Johansen eelmisel nädalal Hiiumaa viisiidil olnud ettevõtlusminister Liisa Oviirile. “Põhjuseid, miks me seda tegime, oli mitu – Norra tehas oli liiga väike, tahtsime tootmisvõimsusi koondada ja siin oli teiste kohtadega võrreldes kõige parem infrastruktuur ja toodangu kõrge kvaliteet.”
Ministri küsimusele, kas üheks argumendiks olid ka Eesti madalamad töötasud, vastas Johansen, et mitte. Tema sõnul ei moodusta palga-
kulu väga suurt osa tootmiskuludest kummaski riigis, Norras oli see 8–9 protsenti, Eestis 5–6 protsenti. Märksa rohkem kulub elektrile ja seadmetele.
Miks just Hiiumaal?
Seda, miks BioBag toodab kilekotte just Hiiu saarel, küsivad paljud. Küsis ka ettevõtlusminister. “See polnud väga planeeritud otsus,” ütles Johansen ja rääkis, kuidas eelmine omanik Leif Andersson avastas saarel plastiettevõtte ja sai teada, et neid on siin mitu.
“Kolm aastat hiljem hakkasime asja uurima, arvutasime, millised on kulud, püüdsime aru saada, kas see on ikka tark otsus rajada tehas saarele ja leidsime, et see on hea mõte,” meenutas ta.
“Ja muidugi olid tehasehooned juba olemas,” lisas ta veel ühe olulise argumendi. “Ma ei usu, et me oleks toonud tootmise saarele, kui seda poleks siin enne juba olnud.”
Mullu oktoobris ostis BioBag International Dagöplasti tehase selle seniselt omanikult Leif Andressonilt, kes praegu ise veel ettevõttes töötab. Juhiohjad on ta Johansenile nüüd üle andnud.
Laienemine jätkub
Johansen tutvustas ettevõtte tootmisruume, arenguid, probleeme ja tulevikuplaane. Praegu laiub tootmine neljas hoones, tänavu üht hooneosa remonditi, valati põrandaid ja ehitati ruum kõrgemaks, et ekstruuderist laskuval kilelindil oleks ruumi ülalt alla laskudes jahtuda ja kuivada.
Ettevõttel on tulevikus Käina tehasesse kavas juurde palgata 15–20 töötajat. Töö on vahetustega, nädalavahetused vabad. Müra tsehhis on päris suur ja kuna kilekotte valmistatakse looduslikust toorainest: maisist, kaerast jms, levib kõikjal kerge praemaisi lõhn.
Töö ei ole tervistkahjustav, kuid mõni inimene võib ka selle toormaterjali suhtes olla allergiline. “Meil on õhuanalüüsid tehtud ja allergianähte pole eriti esinenud, aga mis inimestele ei meeldi, on vahetustega töö,” nentis tehnikajuht Ivo Aksli.
Eesti keskmiseni Dagöplasti keskmine palganumber ei ulatu, kuid miinimumpalka ei maksta kellelegi ja neli palgaastet on ette teada. Johansen lisas, et nende palgad on Hiiumaa teiste plastiettevõtetega võrreldes paremuselt teisel kohal.
Täpseid numbreid juhid välja ei öelnud, kuid asjaga kursis olev isik väitis Hiiu Lehele, et üks paremini makstutest on plastivalumasina(te) operaator, kelle kuupalk 1300 eurot.
Väljakutseteks elekter ja transport
Johansen nentis, et saarel asuval ettevõttel on ka mõned väljakutsed. Nagu näiteks praeguste parvlaevade mahutavus. Ettevõttel on kolm rekat, mis valmistoodangut üle mere veavad ning nende sõiduaegade sobitamine parvlaevade mahtude ja sõiduplaanide ning autojuhtide tööaegadega on keeruline.
Ka on ettevõtte energiavajadus väga suur. Kilogrammi toorme plastiks kuumutamiseks kulub u 0,8 kWh energiat. Aastas töödeldakse tehases u 6500 tonni toormaterjali, järgnevatel aastatel on kavas toodangut suurendada 10 000 tonnini. Seega kulub ettevõttel peagi aastas 8 miljonit kWh energiat.
Elektrivarustusega on probleeme, sest eriti tipptarbimise ajal tekivad elektrikatkestused. Kui mõni masin seetõttu seiskub, on palju tööd, et see uuesti käivitada.
Pole ka päris selge, millest katkestused tekivad. Ivo Aksli oletas, et Elektrilevi teeb ümberlülitusi ühelt fiidrilt teisele: üks fiider lülitatakse välja, teine sisse ja see hetkeline katkestus, mida põlevas lambis näeb vaid vilksatusena, põhjustab Dagöplasti tsehhis paraja kaose.
Aksli meenutas, et kui tema neli aastat tagasi ettevõttesse tööle tuli, olid esimesed kolm kuud täielik katastroof. “Isegi kõige väiksem elektrikatkestus või ülepinge seiskas kõik masinad. Meil on kümme plastivaluseadet, igaühe taaskäivitamiseks kulus pool tundi kuni tund, iga kord läks kaotsi kakssada kuni viissada kilogrammi toormaterjali – see on suur hulk raha,” nentis Aksli.
Uus Luguse alajaam
Olukord on nüüdseks pisut paranenud, kuid elektriga seotud probleeme tuleb ette siiani. Aksli rääkis, et pärast puhkust avastasid nad, et kaks seadmete kontrollmonitori kolmest olid läbi põlenud.
Arvatavasti oli põhjuseks elektriliinidesse löönud välk. “Olime väga õnnelikud, et inimesed polnud kohal, kui see juhtus,” nentis Aksli.
Käina vallavanem Omar Jõpiselg ütles, et asi paraneb ilmselt pärast seda, kui renoveeritud saab Luguse alajaam, kuid juhtis tähelepanu eesseisvale probleemile. Pärast alajaama valmimist hakatakse renoveerima elektriliini Luguselt Käinani ja see pannakse kaablisse.
“Kardame, et see kaabel on näiteks kolme aasta pärast juba liiga väikese mahutavusega ja Dagöplast ei saa tootmise laiendamiseks vajalikke ampreid lisaks tellida,” arutles Jõpiselg. “Oleks hea kui Elektrilevi asjaga pisut ootaks või kasutaks kaablit, millel on mingi reservvõimsus.”
Vaja kortereid ja heakorda
Uute töötajate vajadusega seoses on tekkinud ka üks mure. Käina vallas on küll pakkuda töökohti, kuid pole enam vabu kortereid, kuhu tulijad elama saaks asuda.
Vallavanem Omar Jõpiselg esitles ettevõtlusministrile
valla noortele peredele mõeldud kortereid, mis kõik hõivatud, ja valla järgmist projekti – kinnistuid, mida valla lastega pered saavad osta soodustingimustel. Samuti uuris võimalusi kortermajade ehitamiseks riigipoolse toetusega.
Kuna ettevõttes käib palju külastajaid kogu maailmast, viimati näiteks Uus-Meremaalt ja Austraaliast, on omanikel kavas koostöös vallaga ettevõtte ümbrus korda teha – koristada roostes rauakola ja rajada haljastus.
“Valmistame mõningaid väga unikaalseid tooteid ja suurematel ettevõtetel on huvi nende vastu. Tahaksime neile näidata mitte ainult korralikku vabrikut, vaid ka kena rohelist tööstusmaastikku,” selgitas Johansen.
