Märt Kesküla Neljapäeval kiitis maaeluministeerium heaks MTÜ Hiiukala koostatud piirkonna arengustrateegia aastateks 2015–2025 ja eraldas kalanduspiirkonnale eelarvevahendid – 3 miljonit eurot.
Hiiumaa kalanduspiirkonna tegevusgrupi MTÜ Hiiukala juht Tuuli Tammla hindas tulemuse heaks.
154 500 eurost, mis oli võimalik hindepunktide eest toetussummale lisaks saada, jäi maksimumist puudu vaid 28 700 eurot, nn koostöömeetmel jäi maksimumist puudu 3074 eurot.
Täpsem tagasiside strateegiale avalikustatakse pärast kõigi kalanduspiirkondade strateegiate hindamist.
Esimene taotlusvoor avaneb septembris. Toetust saab küsida kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamiseks või turustamiseks; majandustegevuse mitmekesistamiseks; kalasadamate uuendamiseks; koelmualade loomiseks või taastamiseks ning sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi edendamiseks.
Statistika strateegiast
Viimastel aastatel on Hiiu maakonnas püsivalt olnud 160 kalapüügiloa omanikku, kelle püügilubadele kantud ligi 300 kalurit. Kalurite keskmine vanus on 49 aastat ja kalurkond vananeb üsna jõudsalt – 2009. aastal oli keskmiseks vanuseks 45 aastat.
2015. aastal oli maakonnas kasutadaolev püügivõimsus 2198 nakkevõrku, 500 rivimõrda, 65 ääremõrda suu kõrgusega kuni 1 m, 250 ääremõrda suu kõrgusega kuni 3 m, 200 õngejada,
17 kastmõrda, 3 veonoota ja 2 põhjanoota ning püüti 1000 tonni agarikku. Viimane, tõsi küll, leiab kasutamist saarlaste poolt.
2014. aastal lossiti Hiiumaal 243 tonni rannakalurite püütud kala. “Rannakalurite puhul polegi püüginumbrid nii olulised, püüame ju hinnalisemaid kalu kui kilu ja räim, tähtsam on, et kalurid hakkaks püütud kala väärindama,” selgitas Tammla.
Tööstusliku kalapüügiga tegeleva Hiiu Kaluri saagid, mis lossitakse Lehtma sadamas, on muidugi kordades suuremad – 2308 tonni. See, tõsi küll, moodustab Hiiu Kaluri püügist vaid pisku – 2014. aastal püüdis Hiiu Kalur 3833 tonni räime ja 7254 tonni kilu.
Hiiumaal on 32 sadamat 24 sadamakohas, lisaks 36 enamkasutatavat lautrikohta. Omavalitsuse omandis on neli sadamat – igal omavalitsusel üks. Riigi omandis on kaks parvlaevasadamat ning üks kaitseala haldamiseks kohandatud sadam. Ülejäänud sadamad on eraomandis.
Euroopa Kalandusfondi toel on renoveeritud Orjaku, Kõrgessaare, Hiiessaare, Tärkma, Roograhu, Sõru ja Salinõmme paadisadamaid. Traalisadamate meetmest on toetust saanud Lehtma
ja Suursadam. EAS on toetanud investeeringuid Kärdla, Roograhu ja Orjaku sadamates. Saarte Liinid on välja ehitanud väikelaevade sadama Heltermaal.
Vaatamata tehtule on mitmetes kalasadamates jätkuv investeeringuvajadus. 2015. aasta kalurite küsitluses märgiti kõige enam kordi investeeringuvajadust
Salinõmme ja Haldi sadamas, järgnesid Kärdla vetelpäästesadam ja Suursadama Kalakai.
