4648 elanikuga Hiiu valla volikogu esimehe palganumber tahetakse Georg Linkovi jaoks taas tõsta 2000 euroni. Eesti teiste sama suure elanikkonnaga omavalitsuste volikogu esimeeste palgad jäävad kõvasti alla selle.
Kuna volikogu ainupädevuses on otsus, kas maksta volikogu esimehele töötasu või hüvitist ning volikogu määrata on ka summa, on variante igasuguseid.
Näiteks 4800 elanikuga Räpina vald maksab volikogu esimehele 370 eurost ja aseesimehele 220 eurost hüvitist kuus. Võrdluseks, et Räpina volikogu liige saab 40 eurot hüvitist istungil osalemise eest ja Hiiu vallavolinik 20 eurot.
5000 elanikuga Kiili vallavanem saab palka 2500 eurot, volikogu esimehe tasumäär on 20 protsenti vallavanema palgast ehk 500 eurot.
4700 elanikuga Raasiku vald maksab vallavanemale 2200 eurot kuus, volikogu esimehele aga pool vallavanema töötasust ehk 1100 eurot. Volikogu liikme hüvitis on 48 eurot.
4400 elanikuga Jõgeva valla volikogu esimehe tasu on 25 protsenti vallavanema palgast ehk 425 eurot, aseesimees saab 44 eurot kuus ja volikogu liige 23,5 eurot istungi eest.
Lääne-Nigula vald maksab vallavanemale 2200 eurot, volikogu esimehele 200 eurot, aseesimehele 100 eurot kuus ja volikogu liikme hüvitis on 12 eurot.
Ligi 5000 elanikuga Kadrina valla volikogu on määranud volikogu esimehe töökoormuseks pool töökohta ja maksab selle töö eest 935 eurot.
4800 elanikuga Vinni vallavanem saab 2662 eurot kuus, volikogu esimees 649eurost tasu.
4500 elanikuga Väike-Maarja vallavolikogu esimees saab kuus 750eurost ja aseesimees 90eurost kuutasu, volikogu liikme hüvitis on 30 eurot.
Leidub ka omavalitsusi, kus volikogu esimehele makstakse suurematki tasu. Nii on 60 000 elanikuga Narva linnavolikogu esimehe kuutasu 3000 eurot, 97 000 elanikuga Tartu linnavolikogu esimees saab 3135 eurot kuus. Aga näiteks 41 000 elanikuga Pärnu linnavolikogu maksab oma esimehele vaid 798 eurot kuus. Tallinna linnavolikogu esimees ja linnapea saavad mõlemad 3286eurost töötasu.
Eel- ja järellugu
Hiiu vallavolikogu esimees Georg Linkov põhjendas oma palgasoovi asjaoluga, et ta asus tööle täistööajaga ning eelmises koalitsioonis oli volikogu esimehe palk sama suur.
2000eurost töötasu sai ka üleeelmine volikogu esimees Jaanus Valk.
Tema valimisliidu Üks Hiiumaa (VL1H) kaaslane Jaanus Berkmann on hiljem öelnud, et Valgule määrati nii suur tasu selleks, et ta ohjaks Georg Linkovi juhitud vallavalitsust.
Valk taandus septembris, pärast Lauka kooliga seotud skandaali volikogu esimehe kohalt ja asus täitma abivallavanema kohustusi. Seejärel juhtis vallavolikogu Margit Kagadze, kes leppis 1000eurose palgaga.
Kagadze kinnitas Hiiu Lehe veergudel, et tegemist pole soolise diskrimineerimisega ja talle 1000eurosest palgast piisab. Ta selgitas, et valimiste järel leppisid VL1H ja IRL fraktsioonid kokku, et nii vallavanem kui volikogu esimees on täistööajaga palgalised ametikohad. Samas sisaldas, tsiteerin, “Üks Hiiumaale kuulunud” abivallavanema ametikoht ka arengu- ja planeerimisosakonna juhtimist. Volikogu esimehe kohalt lahkunud Valk asus küll abivallavanema ametikohale, kuid osakonda jäi juhtima teine töötaja.
“Struktuurides tehtud muudatuste järel saab endise kahe inimese asemel olema ametis kolm, kuid valitsemiskuludeks ettenähtud summa ei ole suurenenud,” selgitas Kagadze. “Kui tahta, et uus volikogu juht saaks sama suurt palka, mis enne, tuleb meil rahalisi vahendeid juurde leida. See toimuks aga kellegi arvelt. Ma ei pea õigeks, et vallakodanik peab kinni maksma võimulolijate valearvestused ja juhtimisvead. Olemasolevate rahaliste vahenditega tuleb hakkama saada ja paremini kui enne.”
Veevo: Väärt korralikku palka
Volikogu esimehe 2000eurose palga eelnõu esimene lugemine oli Hiiu vallavolikogu 28. jaanuari istungi päevakorras. Koalitsioon esitas eelnõu, millega soovib määrata praegusele volikogu esimehele Georg Linkovile 2000eurose palga tagasiulatuvalt 17. detsembrist 2015.
Opositsiooni esindaja Inge Talts tundis huvi, kust võetakse eelarves kavandatud 1000eurose volikogu esimehe tasu jaoks lisa. Eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Jüri Ojasoo selgitas, et ressursid otsitakse eelarve menetluse käigus.
Eelnõu esitanud Annely Veevo lisas, et kavas on varem volikogu realt valitsuse reale viidud summa, samas või põhimõtteliselt samas suurusjärgus, tuua eelarves volikogu rea peale tagasi.
Berkmann küsis, milles seisneb topeltmahuga töö võrreldes vahepealse volikogu esinaise tööga. Veevo leidis, et volikogu esimehe ametikoht on täistöökoht ja väärt korralikku palka.
Kagadze tundis huvi, kus on kirjas volikogu esimehe tööülesanded. Linkov vastas, et tööandja on volikogu ja ülesanded, mis on kirjas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja valla põhimääruses, ongi volikogu esimehe tööülesanded.
Kagadze jäi eriarvamusele, öeldes, et Hiiu valla põhimääruse järgi on volikogu tööülesanneteks ka muud ülesanded, mis on volikogu poolt antud. Hetkel ei ole volikogu talle neid ülesandeid andnud.
“Minu ettepanek on, kui koalitsioonil on konkreetseid ettepanekuid esimehe tööülesannete osas lisaks sellele, mis tugineb õigusaktidele, siis võiks tuua selle volikokku, et täiskogu saaks otsustada,” ütles ta ja meenutas, et ka üleeelmise volikogu esimehe Jaanus Valgu tööülesanded käisid volikogust läbi. Valk oli ametis täiskohaga ja sai 2000eurost palka.
Artur Valk tegi Reformierakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu menetlusest välja arvata, kuna mõju eelarvele pole teada. Koalitsioon seda ei toetanud ning eelnõu läks teisele lugemisele.
