Riigimaja arhitektuurivõistluse tulemuste virtuaalselt toimunud väljakuulutamisel mainis RKASi arhitekt Kalle Komissarov, et võidutöö nimi “Pruht” on hiiukeelne sõna. Selgub, et ka võidutöö autorite seas on hiidlasi.
Arhitekt Risto Parve ütles, et Karisma Arhitektid autorite kollektiivist on tugevate Hiiumaa juurtega Kai Süda ja Mait Väljas – Mait saarel sündinud ja Kai esivanemad pärit Sõru kandist. Kolm aastat tagasi osalesid Karisma Arhitektid ka Hiiumaa spordikeskuse arhitektuurivõistlusel, kus said kolmanda koha. Kärdla külje all aga on nende projekti järgi kerkinud Villa Hausma puhkemaja.
Miks valisite oma konkursitööle sellise nime?
Risto Parve: “Pruht” tähendab hiiu keeles “võimalus, ruum” ja Kärdla riigimaja võiks mõtestada läbi mõlema tähenduse. Ühelt poolt on see võimalus pakkuda maakonna
elanikele võimalikult laia valikut kvaliteetseid avalikke teenuseid, silmas pidades ka paindlikkust, kui nõudmised ja vajadused tulevikus peaksid muutuma. Teisalt rikastab rajatav riigimaja Kärdla linna uue avaliku ruumiga, mis lisaks uuele keskväljakule, ehitamisel olevale spordikeskusele ja kavandatavale põhikoolile saab panustada linna kui hästi toimiva ja atraktiivse maakonnakeskuse elukorraldusse. Seeläbi on ka võimalik murda kuvandit Kärdlast kui unisest väikelinnast, kus saarel suvitamas käiv mandrirahvas saab ainult poes käia.
Milline on Kärdla keskuse eripära, millega riigimaja projekteerimisel tuli arvestada?
Kärdla kesklinn koosneb erinevatest 20. sajandi jooksul loodud kihtidest ja hoonestusest, millele on peale aastatuhande vahetustki lisandunud nii ümberehitusi kui ka täiesti uusi maju. Konkreetselt keskväljaku ümber ja vahetus läheduses paiknevad hooned on nagu sibulad, mis on muutnud oma elukaare jooksul nii kuju – rohkemal või vähemal määral – kui funktsioone. Kunagises 1950. aastatel ehitatud sammastega toidupoes on pesitsenud SEB pank, enam mitte. Esimese vabariigi aegsetes puithoonetes asunud tarbijate kooperatiivi söökla ja lennupileteid müünud Aerofloti kontori asemel on nüüd ilusalong, apteek ja kohvik. Mullu valminud keskväljak loob uue fookuse, mis võimaldab edasi liikuda kvaliteetse uushoonestuse püstitamisel, aidates linnasüdant nii avalikke kui ka ärifunktsioone segades ruumiliselt kokku siduda.
Kui palju tuli Hiiumaal paigaga tutvumas käia?
Meie nooruspõlvede tihedad suved Hiiumaal olid meile juba kinnistanud teatava tugeva tunnetuse asukohast. Hilisematel aegadel saart ja linna külastades on saanud selgemaks linna struktuur oma puuduste ja võludega. Värskemat kohapealset tunnetust saime oma pagasisse 2018 toimunud Hiiumaa Spordikeskuse võistlusest osa võttes. Lisaks käisime kohapeal kaardistamas muutuse läbi teinud keskväljaku olemust ja mõju ning saime seeläbi luua seoseid ja pakkuda avaliku ruumi sidusust uue rajatava riigimajaga.
Mille poolest erines Kärdla riigimaja projekteerimine teiste projektide valmimiskäigust?
Meie peamiseks fookuseks on läbi aastate saanud eelkõige avalikud hooned, kuid kõik need on alati olnud erineva funktsiooniga – kirik, teater, loodushariduskool, õppe- ja spordihoone, bussiterminal, valitsushoone või siis lasteaed. Riigimaja olemuse põnev spetsiifika on taas midagi, mida me varem pole teinud ning see sütitas meid uuteks ideedeks ja muutis kavandamisprotsessi nauditavaks.
Kuidas mahutate riigimaja edasise projekteerimise oma büroo tööplaanidesse?
Sobivalt on meil lähikuul lõppemas ühe teise suurema avaliku hoone projekt – seega saame kogu kollektiiviga pühenduda, kohendamaks võistlustöös kavandatud lahendusi veelgi paremaks ja kasutajasõbralikumaks.