Maikuus saab Hiiumaa teavitamis- ja nõustamiskeskus HUPS viieseks. Sünnipäeva eel võib tõdeda, et nõustamiskeskusest on saanud meie saare haridusmaastiku lahutamatu osa.
Hiiumaa külalised ütlevad ikka: “Kui rahulik teil siin on: aeg voolab omasoodu, kõik tunnevad peaaegu kõiki – mis teil muret!” Ometi on siingi neid, kes vajavad nõu ja abi selleks, et jõudsamalt edasi sõuda.
Suur osa kohalikke juba teab, et HUPS on lühend motost “Hiidlane! Uuri, pinguta ja sõua!” ja tegu on Kärdla linna allasutusega, mis toetab laste ning noorte ea- ja võimetekohast arengut ja õppimist kogu maakonnas.
Kui aga kuuldakse, et kõik teenused on tasuta, ei taheta sageli uskuda, et seda ei maksa kinni Kärdla linn, vaid ka teised omavalitsused ja lõviosas Euroopa Liidu sotsiaalfondi programmid.
Milleks küll? Aga kui me ei aita neid, kes vajavad abi, peame peeglisse vaadates ikkagi tõdema, et kogukondlik ahel on just nii tugev kui selle keti nõrgim lüli.
Kuidas kõik alguse sai?
Hiiu maavalitsuses pakuti karjääriteenuseid 1999. aastast, kuid lõpuks ei rahuldanud need võimalused enam saare vajadusi. Nii alustati 2003. aastal projekti kirjutamisega, et parandada karjääriteenuste kättesaadavust.
Aastal 2004 sõlmisid Hiiu maavalitsus ja Kärdla linnavalitsus eelkokkuleppe, et keskus tuleb Kärdlasse ja on eraldiseisev linna hallatav asutus.
2006 sai keskus juhataja Margit Kagadze eestvõttel Euroopa sotsiaalfondi toetuse projektile “Hiiumaa teavitamis- ja nõustamiskeskuse ning maakondliku võrgustiku väljaarendamine” ja 2007 valmis uus hoone. Maavalitsus ja linn sõlmisid koostöölepingu, et keskus pakub maakondlikku teavitamis- ja nõustamisteenust aastani 2017.
Karjääriteenused, mis olid HUPSi ava-tegevusala, pakuvad teelahkmele jõudnud noortele nõu valikute tegemisel. Mullu andis meie karjäärinõustaja Ülle Soonik töö- ja õpivalikutega seotud nõu 370 Hiiumaa noorele.
Kirssideks karjääriõppe tordil on kindlasti õpilaste ringkäigud kohalikesse asutustesse, õppereisid kutse- ja kõrgkoolidesse ning tänavu märtsis Kärdla kultuurikeskuses teist korda toimuv noorte infomess “Mul on mõte!”. Seal saavad nii noored, lapsevanemad, pedagoogid kui muud huvilised tutvuda kõrg- ja kutsekoolide, noortekeskuste, noorteorganisatsioonide ja paljude teiste noortele kasulike asutustega.
Lahenduste otsinguil
ESF programmi toel 2008. aastal HUPSis käivitunud õppenõustamine seisnes algul peamiselt laste ja nende vanemate individuaalnõustamises. Järjest olulisemaks on muutunud võrgustikutöö, kus HUPSi spetsialistide kaasabil käivitatakse toetavad tegevused konkreetsete juhtumite lahendamiseks. Mullu oli meie eripedagoogil, logopeedil, psühholoogidel ja sotsiaalpedagoogil 1032 nõustatut.
HUPSi eripedagoogi Svetlana Reinmetsa meelest on programm aidanud hiidlastel aru saada, et koosarutamisel võib olla suurem väärtus kui üksimõtlemisel: “Hea meeskonnatöö ning edasipüüdlikud inimesed on taganud keskuse suurepärase töölerakendumise. Paljud lapsevanemad, lapsed ja lasteasutused tahavad ning oskavad juba pöörduda meie poole, kui vajavad spetsialistide abi. Oluline tähtsus on ka ümarlaudadel. Tänu koostööle omavalitsustega oleme ennetanud mitmeid kriitilisi haridusolukordi.”
HUPSi spetsialistid teevad oma tööd pühendunult ja südamega ning mõnikord on tulemused loodetust tunduvalt paremad. Logopeed Krista Leisberg toob oma tööst toreda näite: “Ema pöördus nõustamiskeskusesse murega, et tema nelja-aastasel pojal pole veel r-häälikut. Vastuvõtule tulles selgus, et ema ise kasutab uvulaarset, see tähendab kurgus moodustatud r-i. Kuigi peegli ees tegi harjutusi laps, oli ema juba esimese kokkusaamise lõpuks teinud suuri edusamme ning omandanud normikohase r-hääliku moodustamise põhimõtted.”
Üks ema, kelle kaks poega said samuti selgeks r-tähe hääldamise ja üks neist vabanes ka kogelemisest, kiitis: “HUPSi majas oli tore ja sõbralik õhkkond, lapsed tulid nõustamisele rõõmuga, sest see oli lõbusalt mänguline. Mõtlesin, et võiksin tulevikus ise seda eriala õppima minna.”
Nii heas kui halvas
Ent õppenõustamiskeskusesse ei pöörduta ainult siis, kui asjad halvasti. Gümnaasiumiõpilane kirjutas: “Läksin eripedagoogi nõustamisele, sest mul oli selline pealtnäha kentsakas probleem, mis tegelikult on aga paljude koolinoorte seas levinud. Nimelt, mul oli pidevalt koolitundides igav, sest jõudsin antud ülesannetega varem valmis, kui teised, mistõttu polnud ülejäänud ajaga midagi peale hakata.
Olin kuulnud, et HUPSi juures tegutseb eripedagoog, kes kasutab erinevate probleemide lahendamiseks ja analüüsimiseks loovaid meetodeid ja kelle seansil osalemise eest ei pea maksma. Kuna mulle kõikvõimalikud loovad meetodid väga meeldivad, siis otsustasin asja ära proovida ja tulemus oli positiivne. Eripedagoog suutis mu loomingust (pidin joonistama) lugeda välja selliseid aspekte, mille peale ise ealeski paari pildikest joonistades ei tuleks.
Kuna olin oma seansilt saanud positiivse elamuse, viisin eripedagoogi kokku maakondliku noortekoguga, et nendelgi oleks eripedagoogi poolt läbi viidud koolitusega mingi kokkupuude. Sel puhul pidime kamba peale ehitama ühise savist linna. Saime praktiseerida nii koos töötamist kui ka oma loomingulisi oskusi. Kõik noortekogu liikmed jäid koolitusseansiga väga rahule ja olid ühel meelel nõus, et tahaks veel millestki sellisest osa saada.
Julgen eripedagoogi nõustamist soovitada kõigile, kes vähegi selle järele vajadust tunnevad – tagajärjed saavad olla ainult head!”
Oled oodatud!
Oleme uhked, et lisaks põhiteenustele on meil esmaspäeviti avatud ka noorte nõustamiskabinet (tuntud ka kui AMOR), et vahendame rahvusvahelisi noorteprojekte, et meil on värskenenud ilmega maakondlik noorte infoportaal www.noored.hiiumaa.ee (infotöötaja Kati Vaht ootab teavet aadressil info@hups.ee) ja lastevanematele toimuvad HUPSis kord kuus Teisipäeva Teematoad, kus arutletakse lapse arengu teemadel.
KRISTJAN ARUNURM
Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskuse juhataja
