Erakogu Teemat avasid Pühalepa osavalla vanem Liili Eller ja ehitusspetsialist Reet Nisumaa, kes oli haugide koelmualade taastamise projektijuht.
Selgub, et Suuremõisa jõgi suudmest kuni Palade-Vilivalla tee truubini, kokku ligi 15 kilomeetri pikkuselt, on riigi poolt korras hoitavate ühisveevoolude nimekirjas, haldajaks Riigi metsamajandamise keskus (RMK). 2019. aastal taotles Pühalepa osavald RMK-lt ja ühelt eraomanikult loa taastada haugide koelmuala Suuremõisa tiikides. Osavald taotles ja sai rahastuse Euroopa merendus- ja kalandusfondist ning puhastas 2020. aastal Suuremõisa jõge, et haugid koelmualani jõuaks. Puhastati jõesuue 750 m ulatuses ja rajati kalade liikumiseks vajalikud kalatrepid ehk -pääsud, et kudevad haugid tiikideni jõuaks.
Eelmisel aastal hindas tehtud töid ja jõe olukorda Tartu Ülikooli Mereinstituudi ihtüoloog, kelle sõnul on kalapääsud kalade liikumiseks sobilikud, jõe suue avatud ja kaladele läbitav. Ihtüoloogi seisukohalt hinnati tehtud tööd õnnestunuks. Projekti järelkontrolli ajal kalade jaoks jõe läbimist takistavaid puid ei olnud, üle jõe painduvad ja ka jõkke kukkunud puud aga haugide liikumist ei takista.
“Oleme teadlikud üle jõe langenud puudest, mis asuvad RMK hallatavatel maadel, aga haldaja kinnitusel on see osa loodusest ja projekti tööde käigus nad ei soovinud neid eemaldada, kuigi visuaalselt võib see tavasilmale olla harjumatu,” märkis osavallavanem.
Küsis KATRIN KIVIVUORI
