HARDA ROOSNA Osavallavanem Niels-Peter Rattiste ütles sündmust avades, et teekond ühtse Hiiumaa poole pole olnud nii sirgjooneline nagu oleksime tahtnud: “Aga ma usun, et jõuame ka selle eesmärgini, mis seati siis, kui omavalitsuste liitumine aset leidis.”
Osavalla rahvast õnnitles vallavanem Hergo Tasuja, kes märkis, et Kõrgessaare kandi elanike arv on viimastel aastatel olnud kasvuteel. See on tema sõnul hea põhjus mineviku meenutamise kõrval vaadata ka tulevikku.
Seejärel sai sõna Ludmilla Träder, kes vallasekretärina töötas kokku 35 aastat, valla algusest peale ja enne sedagi ning on praegu osavallakogu liige, kandes valla järjepidevust tänapäevani.
Träder luges esimese vallavanema Jaak Tursa käsikirjast ette pildikesi sellest, mis toimus 30 aastat tagasi 10. septembril 1992. Toona sai Lauka külanõukogust algul Lauka, siis Kõrgessaare vald. 15 aastat tagasi oli ta Jaaku palunud, et too paneks kirja, milline see päev oli.
Abi kirjapaberi kujul
Träder ütles, et valla algusaastad olid rasked, kuid ometi huvitavad ja sündmusterohked. Ta meenutas sõpru, kes valda aitasid. Näiteks Soomes Kemiö saarel asunud Dragsfjärdi sõprusvald aitas valda päris esmatarbeasjade, kirjapaberiga. “Me käisime neil külas ja mul on siiamaani suhted tollase vallavanema Curt Dannströmiga – tervitame teineteist iseseisvuspäeval ja sünnipäevadel,” meenutas Träder.
Appi tuli ka Rootsi riik, mille rahaga ehitati Kõrgessaare alevikku biopuhasti. Veel meenutas Träder valla sõpruslaeva, mereväe patrull-laeva Ristna, mis kandis Kõrgessaare valla vappi.
“Sündmused on küll tähtsad, aga kõige tähtsamad on ikkagi valla inimesed ja mul on hea meel, et aastal 2013 oli meil hea ja tugev meeskond. Ja seda meeskonda juhtis Jaanus Valk – rahva poolt hinnatud ja lugupeetud vallavanem,” võttis ta kõneldu kokku.
Sõbrad meenutasid
Rattiste meenutas, kuidas nad rääkisid Kõrgessaare energeetikast ja soojamajandusest ehk teemadel, mis Jaanust väga huvitasid. “Need teemad sidusid meid nii piisavalt palju, et Jaanus kutsus mind enda loodud valimisliitu kandideerima vastloodava Hiiu valla volikogusse. See, et ma olen täna siin teie ees, on kõige selle tagajärg. Mul on palju, mille eest Jaanusele
tänulik olla,” ütles osavallavanem.
Sõbrale oli tulnud austust avaldama kunagine Emmaste vallavanem Heller Sööl. Ta meenutas, kuidas Emmaste vald omavalitsuste ühinemisele pidurit tõmbas teatades, et kavatsevad ühineda Leisi vallaga Saaremaal ning kuidas Jaanus Valgu vallavanemaks oleku ajal ühinesid Kõrgessaare vald ja Kärdla linn nii, et Pühalepa vald jäi vahele.
“See pink siin näitab, et teie valla rahvas pidas väga lugu Jaanuse tegemistest,” ütles Sööl. “Jaanus ise pidas väga palju oma perest – mul ei ole ühtegi niisugust sõpra, kes nii palju oleks rääkinud oma perest, oma lastest. Alati kui nendel läks midagi hästi, alati ta jagas seda rõõmuga.”
Samas tõdes ta, et Jaanusel oli ka raskeid aegu. Näiteks kui Kõrgessaare riiklik päästekomando likvideeriti. Peale seda lootis ta päris palju Emmaste komando peale, et ehk nemad suudavad enne Kõpu päästa, kui kusagilt mujalt teised kohale jõuavad.
Jaanuse teine suur mure oli kalatehase pankrot, kui paljud Kõrgessaare inimesed kaotasid töö. “See mõjus talle väga palju,” teadis Sööl, kes omavalitsuskarjääri lõpetas kolm aastat varem, 2010. aastal. Jaanuse staaž avalikus teenistuses oli 19 aastat, Söölil jäi see 14 aasta peale.
Sööl rääkis, et ka tema tervis vedas alt – mitmed operatsioonid ja infarkt – ja ta manitses Jaanust arsti juurde minema. “Ma olen sust kümme aastat vanem, sa pead ikka arsti juures käima vererõhku mõõtmas ja vereproovi tuleb ka anda. Ta lubas, aga ei tea, kas ta ka käis…, aga näete, alati pole ka arstid kõigeks võimelised ja on ka niisuguseid asju, mida proovid ei näita,” ütles ta sõbra ülekohtuselt varase surma kohta. Terviserikke tõttu surnud Jaanus Valk oli surres vaid 54aastane.
“Lõpetuseks sooviks teile selle aastapäeva puhul õnne ja kui hiljem arutate oma arengukava, siis jõudu osavallaga jätkamisel – uskuge, kui on tugev kogukond, siis läheb elu edasi – olge ühtsed,” soovis Sööl.
Suure südamega inimesele
Peale sõnavõttusid esitas segakoor Hiiula, mis praeguseks enam koos ei käi, paar laulu, sh Jaanuse lemmiklaulu “Ta lendab mesipuu poole”.
Kooris laulis kaasa ka Jaanuse lesk Ene Valk, kellele osavallavanem kinkis liiliakimbu. Sellega sai avatud Kõrgessaare valla viimase vallavanema mälestuspink, mille seljatoel kuldne silt “Jaanus Valk Kõrgessaare vallavanem 2000–2013 Kogukonna poolt armastatud, Suure südamega omavalitsusjuht”.
Emaga koos olid pingi avamisel tütred Pille-Riin ja Jaanika. “Mulle lastega meeldis läbiviidud üritus ja tänupingi avamine, ka lustakas viktoriin ja meeleolukas akordioni “minikontsert”,” ütles Ene.
Peale seda läksid nad kolmekesi Reigi kalmistule. “Käisin koos Pille-Riini ja Jaanikaga Reigi kalmistul
Jaanuse juures mõtisklemas, vestlemas läbiviidud Kõrgessaare valla 30 aasta juubeli üritusest ning talle pühendatud pingi avamisest,” rääkis Ene Valk.
Jaanuse surmast möödus tänavu
1. mail kaks aastat. “Elu läheb edasi ja paratamatusega tuleb leppida,” nentis Ene. “Aga Jaanus on kogu aeg meiega,” lisas ta. “Lapsed on meil väga tublid. Kõik viis. Igaüks omal alal.”
Kas on mõtet raha raisata?
Arutasime Enega, mida Jaanus ise oleks öelnud, kui ta enda tänupingi oleks eluajal ära jõudnud oodata. “Kas on mõtet raha raisata!” pakkus ta. “Kõrgessaare vallavanemana jälgis ta alati, eriti majanduslikult keerulistel aegadel, kuhu ja milliseid kulutusi tehakse valla eelarvest. Jaanus oli lihtne inimene, aga usun, et talle oleks see siiski meeldinud.”
Sündmusel osales kokku umbes poolsada inimest. Ene arvas, et Jaanus
oleks valla juubelipeol lootnud näha rohkem oma kaasteelisi: “Ikkagi kolmkümmend… Aga ehk võtsid kõik kartuleid? Oli ju ilus ilm.”
Kuulanud osavallavanema ülevaadet arengustrateegiast, ütles Ene Valk, et see andis talle lootust – elu edeneb Kõrgessaare maadel edasi. “Soovin praegusele Kõrgessaare osavalla juhile pikka teenistusaega. Tean, et Jaanus on Nielsi puhul rahul – õige valik.”
Jaak Tursk (1945–2008), kirja pandud aastal 2007: “1990 kuni 1993 oli huvitav ajajärk – võeti vastu otsused Eesti riiklikust staatusest, sümboolikast ja Eesti riiklikust iseseisvusest, toimus rahareform ja Vene vägede lahkumine Hiiumaalt. Põhiliseks ülesandeks oli kohaliku omavalitsuse taastamine. Toimis veel kahetasandiline kohalik omavalitsus – esmatasandil vallad ja teisel tasandil maakonnad. Olin ka maavolikogu liige. Arusaam demokraatiast oli veel algeline. Seadusandlust eriti veel ei olnud. Omavalitsusliku staatuse saamiseks tuli koostada valla arengukava ja põhimäärus. Töö tuli ise teha. See pidi läbima avalikud arutelud. Põhimääruse koostamisel oli põhiliseks aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Dokumendid vaadati eelnevalt üle ülemnõukogu presiidiumi kantseleis. 10. septembril 1992 omistati ülemnõukogu presiidiumi poolt vallale omavalitsuslik staatus. Kaitsmas tuli ise kohapeal käia, kuigi eriti küsimusi ei esitatud – sisuliselt oli tegemist asja vormistamisega. Kuigi valla põhimääruses ja arengukavas oli igale poole kirjutatud Kõrgessaare vald, anti staatus Lauka vallale. Ilmselt sellepärast, et varem oli Lauka külanõukogu.
Koos omavalitsuse taastamisega hakati maavalitsuse poolt üle andma funktsioone. Põhiliselt olid need haridus ja kommunaalmajandus. Põllumajandusreformi käigus anti vallale üle lasteaiad, veevärk ja kanalisatsioon ning energeetikaobjektid.
Valla eelarve oli võrreldes praegusega üsna väike. Seoses omavalitsuslike funktsioonide täitmisega tuli juurde võtta töötajaid. Omaette kurioosne oli olukord, kus volikogu esimees ja vallavanem toimisid ühes isikus.”
Samal päeval, 10. septembril 1992 taastati ka
Käina valla ja Kärdla linna omavalitsusõigused.
