Vabariigi valitsus jättis eilsel istungil Hiiu valla ja Käina valla ühinemise kinnitamata põhjendusega, et Hiiumaal tuleb asuda valdade sundliitmise teele.
Valitsuse pressikonverentsil ütles peaministrit asendav tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, et Hiiumaal tuleb asuda valdade sundliitmise teele ning valitsus arutab sundliitmise teemat lähinädalate kabinetinõupidamisel.
“Hiiumaa on üks sellistest kohtadest, kus kaks omavalitsust on otsustanud vabatahtlikult liituda ja täidavad elanike arvu miinimumkriteeriumi. Ülejäänud kaks Hiiumaa omavalitsust seda kriteeriumit ei täida, nii et seal tuleb ka sundliitmise etapp,” selgitas Ossinovski eilsel valitsuse pressikonverentsil päevakorrapunkti kinnitamata jätmist.
Riigihalduse minister Mihhail Korb ütles BNSile, et seetõttu otsustas valitsus võtta lisaaega, viidates kohanimenõukogu soovitustele.
Ühineda soovinud vallad soovisid uueks nimeks võtta Hiiumaa vald, kuid kohanimenõukogu on juhtinud tähelepanu, et selline nimi sobiks terve saare valdade ühinemisel ja kahe valla ühinemisel on soovitav nimi Hiiu vald.
Ühendvallaga aga ei ole siiani soovinud liituda Emmaste vald ja Pühalepa vald.
Nimevalikut põhjendasid liituda soovinud vallad sellega, et arvestasid vabariigi valitsuse ühinemisettepanekuga Emmaste vallale ja Pühalepa vallale, misjärel tekkibki kogu maakonda hõlmav kohaliku omavalitsuse üksus nimega Hiiumaa vald.
Samas ei saanud valitsusele takistuseks Saaremaa valla loomine, kuigi üks omavalitsus, Pöide vabatahtlikult ei ühinenud.
Maavanem: Kärdla jääb vallasiseseks linnaks
Valitsuse otsuse eelnõus oli kirjas, et ühisvalla volikogu ja -valitsuse asukohaks on Kärdla ning ühinevate omavalitsuste territooriumide põhiselt moodustatakse Kärdla, Kõrgessaare ja Käina osavallad.
Eelnõus polnud Kärdla nime taha märgitud staatust linn ja see tekitas spekulatsioone nagu võiks Kärdla kaotada vallasisese linna staatuse. Hiiu maavanem Riho Rahuoja ütles, et tema andmetel kahe valla ühinemisega Kärdla linna staatus ei muutu.
Uus omavalitsus Haapsalu linn
Eilsel istungil otsustas valitsus kolme ühendomavalitsuse loomise. Teiste hulgas ka Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemise, millega moodustub uus haldusüksus nimega Haapsalu linn. Haapsalus asuvad nii linnavolikogu kui -valitsus ning teenuskeskuseid erinevatesse paikkondadesse ei moodustata. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2016. aasta seisuga on rahvastikuregistri andmetel 13 617. Haapsalu linna ühinemistoetuse summaks on 1,6 miljonit eurot.
Sundliitmine tuleb
Hiiu maavanem Riho Rahuoja osales kolmapäeval haldusreformi Lääne-Eesti piirkondliku komisjoni koosolekul, kus eksperdid esitasid oma arvamused ühinenud ja ühinemata omavalitsuste kohta.
“Mul ei ole küll veel koosoleku protokolli, aga tehti hulk ettepanekuid omavalitsuste sundliitmiseks. Näiteks Rapla maakonnas Juuru vallale, Pärnumaal Tõstamaa vallale, Saaremaal Pöide ja Ruhnu vallale, Hiiumaal Emmaste ja Pühalepa vallale,” loetles maavanem.
Maavanem andis komisjonis lühikese ülevaate Hiiumaa olukorrast ja ministri visiidist. “Komisjoni esimees, Väino Tõemets oli visiidist rohkem informeeritud kui mina, sest mind ühele kohtumisele ei lastud,” nentis maavanem.
Rahuoja vahendas komisjoni esimehe öeldut, et eraldi kohtumisel Emmaste ja Pühalepa valla juhtidega ei olnud nende argumendid veenvad erisuse saamiseks.
Hiiu Lehele tuli vihje, et ebaselgeid sõnumeid antaksegi selleks, et sundliidetavate omavalitsuste arv oleks suurem, kuna väidetavalt pole valitsusel piisavalt raha liitumispreemiate maksmiseks ja sundliitmine on odavam.
Maavanem arvas, et raha kokkuhoidmine ei ole eesmärk. “Minister Korb on öelnud, et isiklikult ta sundliitmist ei poolda, aga koalitsioonileppe kohaselt peab ta selle ellu viima. Sealt ka mõningane leebus ja isegi toetus omavalitsuste õigusele kõik otsused vaidlustada. Samas ei ole ta andnud eriti lubadusi, et erisused tulevad. Hiiumaa kohta kinnitas ta veel kohtumisel üle, et näeb Hiiumaal võimalust ainult üheks omavalitsuseks.”
Haldusreformi seis
Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust, sh 183 valda ja 30 linna. Pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmise jõustumist ja arvestades varasemaid valitsuse otsuseid väheneb omavalitsusüksuste arv Eestis 176le, kokku 151 valda ja 25 linna.
Haldusterritoriaalse korralduse muudatus jõustub pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.
