Vahetusõpilane Saksamaalt tahaks Eestisse jääda pikemaks ajaks

Kaheksa kuud tagasi Saksamaalt Hiiumaale vahetusõpilaseks tulnud Lea Schieritz räägib soravalt eesti keelt ja plaanib õpinguid jätkata Tartu ülikoolis.
Kohtun Leaga reede lõunal Kärdlas kohvikus Gahwa. Lea astub leti äärde ja teenindaja Karin teab juba peast, mida valmistada. “Mulle väga meeldib Gahwa ja käin siin tihti,” ütleb Lea  vahukooretupsuga kuuma šokolaadi tassiga laua äärde istudes.
Imestan, kui soravalt ta eesti keeles räägib. Lea sõnul läks tal mitu kuud, enne kui keele selgeks sai: “See oli algul väga keeruline, sest eesti keele grammatika on raske, aga tahtsin aru saada, mis teised rääkisid ja muudkui õppisin.” Ta lisas, et teeb endiselt vigu, aga talle väga meeldib eesti keel. “Eriti tore on, et lisaks saan selgeks ka hiiu keele – pole just palju vahetusõpilasi, kes saaks öelda, et said aastaga selgeks kaks keelt,” ütleb ta.
Suurriigi asemel väike Eesti
Lea on pärit väikesest külast Põhja-Saksamaal ja suurt kliimaerinevust nende kahe koha vahel pole, kuigi praegu on seal erinevalt meist juba ilus soe kevad
Vahetusõpilase aja elab Lea Schieritz Nõmbas perekond Jürimäe juures. “Mulle väga meeldib minu perekond ja nad tegid minu harjumise siin kõvasti lihtsamaks,” tõdes ta.
Algselt plaanis ta vahetus­õpilaseks minna hoopis Ameerikasse, Austraaliasse või Brasiiliasse. “Läks nii, et oleksingi saanud minna vahetus­õpilaseks Brasiiliasse, aga mu pere otsustas, et see on ikkagi liiga kauge ja ohtlik.” Seejärel pidi ta valima uue riigi: “Valisin siis Eesti, sest see pole Saksamaast väga kaugel, samas tundus ikkagi põnev.” Eestist, tõsi küll, polnud ta varem eriti midagi kuulnud ega siin ka käinud. “Teadsin vaid, et siin on ilus loodus ja raske keel,” märkis ta.
Teistele noortele, kel samuti mõttes vahetus­õpilaseks minna, ütleb ta, et leidub ka väga põnevaid väikeriike, mida palju ei teata. “Selles on midagi uut, kui paljud inimesed, kes Eestist pärit pole, saavad öelda, et nad räägivad eesti keelt,” tõdeb ta ning ütleb, et on väga õnnelik, et otsustas just väike­riigi kasuks. Ka meeldib talle, et Hiiumaa on väike ja kõik teavad kõiki: “Siin on kõik justkui perekond.”
“Algul kartsin vahetus­õpilaseks tulla ja see oli lihtsalt üks mõte, aga siis tegin selle teoks ja olen õnnelik, et oma hirmust üle sain,” nendib ta. Tema sõnul elatakse vaid kord ja selle aja jooksul peab midagi tegema. “Olen väga rahul, et Eestisse tulin ja nüüd saan öelda, et armastan Eestit!”
Viiulitunnid ja rahvatants
Lea on üllatunud, kui palju sündmusi Hiiumaal korraldatakse ja millised võimalused on siin vaba aja veetmiseks. “Meil kodus nii palju üritusi ei toimu,” täheldas ta.
“Mõtlesin, et kui mul juba vaba aeg on, siis ma pean ikkagi midagi tegema,” meenutab Lea. Nii  uuris ta, kas saarel on muusikakool ja jätkab nüüd kodus pooleli jäänud viiuliõpinguid. “Minu siinne viiuliõpetaja erineb mu õpetajast Saksamaal – tunnen, et ta õpetab mind rohkem,” kiidab Lea.
Lisaks käib ta koos oma vahetuspere isa Priit Jürimäega rahvatantsutrennis. “Ta kutsus mind rahvatantsu vaatama, mulle hakkas see meeldima ja otsustasin ka ise tantsima hakata.”
Saksamaal õpib Lea ka saksofoni, Kärdla muusikakoolis seda eriala aga pole ning natuke tunneb ta sellest puudust. “Saksamaal kuulun noorte vabatahtlikku päästerühma, Hiiumaal on see võimalus ainult täiskasvanutel,” tõi Lea veel ühe näite, mis siin teisiti.
Koolisüsteem meeldib
Lea ütleb, et Eesti koolisüsteem erineb Saksamaa omast, aga talle see meeldib. “Mul kodus on muusika­tunnid terve õppeaasta vältel, Eestis aga ainult ühel semestril ja saan õppida rohkem, kui mul on vaid mõned ained korraga.” Teisalt on siinne koolisüsteem Lea hinnagul ka raskem: “Kui õpilastel on näiteks saksa keel vaid ühel semestril ja kahel pole üldse, siis on raske uuel semestril õppida.”
Lea sõnul meeldib talle väga ta praegune muusikaõpetaja Timo Lige: “Tema tunnid on vaheldusrikkamad kui mul kodus ja tunnen, et õpin hoopis rohkem.”
Vahetusõpilane leiab, et Hiiumaa gümnaasiumi õpilased ja õpetajad on teda väga hästi vastu võtnud ja toetanud. “Lugesin enne siiatulemist, et eestlased on väga külmad ja ei suhtle eriti, tegelikult ei vasta see üldse tõele!”
Kaalub Eestisse jäämist
11. klassis õppival Leal on mõttes jätkata sügisel õpinguid Tallinna Saksa gümnaasiumis. “Alguses mu bioloogilistele vanematele see mõte ei meeldinud, sest nad soovisid, et ma ikkagi Saksamaal oleksin, sellegipoolest otsustasid nad mind toetada.” Kui ta otsustab Eestisse jääda, peab Lea seda tegema n-ö omal käel. Samas teab ta, et Tallinna Saksa gümnaasiumis õpib ka üks saksa tüdruk ja ta saaks elada temaga koos.
Tulevikus sooviks ta õpinguid jätkata Tartu ülikoolis: “Sellepärast arvan, et olekski hea, kui Eestis edasi õpiksin, sest tagasi koju minnes suhtleksin vaid saksa keeles ja keeruline oleks siia ülikooli tulla.”
Oma otsuses vahetus­õpilane veel päris kindel pole. “Mu pere ja sõbrad on Saksamaal, mu vahetuspere jääks Hiiumaale,” tõdes Lea, aga oli sellegipoolest positiivne ja arvas, et küllap leiab ka Tallinnas uued sõbrad.
Praegu suhtleb Lea oma perega Saksamaal Skype`i vahendusel korra kuus. Tema vahetusõpilase periood on kümme kuud ja see saab läbi juunis. “Meil on perega plaanis juba järgmise aasta puhkusel koos siia tulla,” kinnitab Lea Schieritz, et tahab armsakssaanud saart ka oma perele näidata.